Soome buffet-söögikoht võttis kasutusele süsteemi, kus midagi ei lähe raisku

Suur Soome söögikoht võttis kasutusele hinnasüsteemi, kus toitu müüakse kaaluga. See on võimalus, kuidas mitte midagi ei lähe raisku.

Tavaliselt laovad inimesed omale buffet-lauas toitu taldrikule liiga palju, mida ei jaksata ära süüa ja seetõttu läheb väga palju raisku. Lappeenrantas Nuijamaal aga on Laplandia-Marketi söögikohas kasutusel selline rootsi laua süsteem, kus toitu ei lähe üldse raisku. See on suur saavutus, kui arvestada, et päevas sööb seal üle tuhande inimese, vahendab Yle.

 

-Reklaam-

 

Marketi ja söögikoha omanik Mohammad Darwish on väga rahul. Tema sõnul ei lähe midagi raisku seetõttu, et toitu müüakse kaaluga. Nii võtavad inimesed ainult nii palju kui nad jaksavad ära süüa.

Toidu hind on toidukohas 19,90 eurot kilo. Kui inimene on toidu välja valinud, siis kaalutakse see ära ja arve tuleb vastavalt sellele. Keskmiselt maksab toiduports 8 eurot.

Enamus ülejäänud Soome söögikohti küsib rootsi laua eest kindlat hinda, mille eest saab süüa niipalju kui igaüks jaksab. Teadaolevalt ei kasutata kusagil mujal sellist süsteemi nagu Lappeenrantas.

Üks taimetoidu koht Soomes on, kus hind määratakse vastavalt toidu kaalule. Helsingi Silvoplees maksab lõunasöögi kilo 22,8 eurot.

Sooja toitu ja salatit saab kilohinnaga osta ka mõnede toidupoodide teenindusletist. Lisaks on poodides salatilauad, kus saab kaalu järgi omale salati valmis teha.

Nuijamaa Laplandia-Marketi söögikoht on nagu iga tavaline söögikoht Soomes. Valikus on liha, kala, kartulid ja eri salatid. Inimeste võetavad portsud pole suured, sest iga gramm maksab.

Söögikoha omaniku Mohammad Darwishi väitel on selline süsteem olnud algusest peale ehk ligi 8 aastat. Omanik räägib, et kui söögikoha tegemisega alustas, siis räägiti talle, kui palju läheb Soomes teistes sarnastes kohtades toitu raisku. Seetõttu tehti erinev süsteem ja raisku ei lähe praktiliselt midagi.

Kesk-Euroopas ja Baltimaades on selliseid söögikohti, kus iga toit maksab eri hinna. Sellist süsteemi ei tahtnud Mohammad Darwish üle võtta, kuna tahtis teha asja võimalikult lihtsaks. Arvutati välja, kui palju inimene keskmiselt sööb liha, kala, kartulit ja salatit ning selle põhjal määrati hind.

Sellise süsteemi puhul võib arvata, et inimene võtab taldrikule ainult väärtuslikumaid asju ja jätab kõik muu, näiteks salati võtmata, aga Darwishi väitel on sellised kliendid ainult mõned üksikud. Enamus võtab toitu nagu ikka.

Toidu kaaluga müümine on ka ses mõttes lihtsam, et on parem välja arvestada, kui palju toitu kulub ning seetõttu ei tehta kunagi midagi liiga palju ega jää ka midagi puudu. Omanik Darwish räägib, et tal alati sõda nutab, kui näeb kui palju Soomes ja mujal toitu minema visatakse. Kaaluga müük on ka ses mõttes parem, et naised ja lapsed söövad palju vähem kui suured mehed.

Soome loodusvarakeskuse Luke teadusassistendi Outi Pietiläineni väitel ongi üks võimalus raiskamist vähendada kaotada ära „söö palju jaksad” söögikohad ning asendada need sellistega, kus raha võetakse kaalu järgi. Siis ei võta inimene kunagi liiga palju toitu, vaid ainult niipalju, kui jaksab ära süüa.

Aitavad ka sildid, kus on kirjas, et inimene võtaks toitu ainult niipalju, kui jaksab ära süüa. Paljudes hotellides on võetud kasutusele väiksemad taldrikud selleks, et inimesed hommikusöögilauas liiga palju toitu ei kuhjaks.

Uuringute järgi läheb buffet-söögikohtades raisku ligi 17 protsenti toidust.

Laplandia-Market asub Vene piiri lähedal ja valdav osa klientidest on Vene turistid. Muudes Soome söögikohtades aga puudub veel julgus sellist kaalu järgi hinnastamise süsteemi kasutada.

Iso buffet-ravintola otti käyttöön erikoisen hinnoittelun – lautasilta ei nyt päädy ruokaa biojätteeseen ollenkaan

Ravintola laskuttaa annoksesta sen painon mukaan. Asiantuntijan mukaan se on toimiva tapa vähentää buffet-ravintoloiden valtavaa biojätemäärää.

(Visited 287 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid