Danske Banki uuring: Eesti filiaali probleemid algasid, kui see oli Soome omanduses

Danske Banki täna avalikustatud rahapesu-uuring tõi välja, et probleemid algasid juba siis, kui pank oli veel Soome omanduses.

Sampo Pangast anti teada, et kuritegelik tegevus polnud teada, vahendab Yle.

 

-Reklaam-

 

Eesti rahapesuskandaali pärast astus täna ametist tagasi Danske Banki juht Thomas Borgen. Danske on Taanis suurim ja Soome suuruselt kolmas kommertspank.

Danske uuringu kohalselt algas rahapesu Eesti filiaalis juba siis, kui selle omanik oli Sampo Pank. Sampost anti aga täna teada, et tol ajal polnud pangas teada võimalik kuritegelik tegevus.

Danske ostis Sampo panganduse haru 2006. aastal. 2007. aastal avaldas Danske Eesti filiaali kohta kriiitilise raporti Eesti finantsinspektsioon ja Vene keskpangalt tuli läbi Taani finantsinspektsiooni Danskele info võimaliku rahapesu kohta.

Danske uuringu kohaselt oli rahapesu osas kahtlasi kliente pangas 6200, kellest ligi 1500 tulid klientideks juba siis, kui pank oli veel Sampo omanduses. Uuringus pole Sampot milleski süüdistatud, vaid märgitud, et finantsjärelvalve ning rahapesu tõkestamine oli pangas puudulik.

Danske algatas põhjalikuma uuringu pärast seda, kui 2014. aastal tuli panga seest info ebaseadusliku tegevuse kohta. Läks aastaid, enne kui asjas mingite tulemusteni jõuti. Probleemid olid panga välismaalastest klientidega, kes olid Venemaalt, Ukrainast ja Aserbaidžaanist.

2007-2015. aastal liigutati Danske Eesti filiaali kaudu kahtlaste firmade raha kokku summas ligi 200 miljardit eurot. Probleemsemad olid ligi 6200 kliendi arved ja tegevus. Probleemide avastamist takistas asjaolu, et Eesti filiaalil oli oma IT-süsteem, mis polnud panga ülejäänud süsteemiga ühildatud. Danske kahtlustab, et panga Eesti filiaali töötajad mängisid klientidega kokku. Rahapesuga oli seotud pangas kokku 42 töötajat. Pank on andnud töötajate kohta info edasi Eesti finantsinspektsioonile.

Danske rahapesuasjad kerkisid esile, kui Taani väljaanne Berlingske sai pangast siseinfot kahtlaste tehingute kohta. Raha niidid viivad nii Putini lähikondsete kui Vene luureteenistuse FSB-ni.

Pärast rahapesu ilmsikstulekut sulges Danske 2015. aastal kümneid kontosid. Siseuurimine algatati aga alles pärast seda, kui asjast olid kirjutanud mitmed väljaanded üle maailma.

Seoses juhtunuga on Taanis kavas karmistada rahapesu-alast seadusandlust. Nii suurendab Taani 7 korda rahapesuga kaasnevaid trahve.

Danske Eesti filiaal pole ainus selline juhtum. Nii liigutati läbi Moldova ja Läti pankade ligi 20 miljardi euro ulatuses Vene kuritegelikku raha Euroopasse. Osa sellest rahast jõudis ka Soome. Pesulaks kutsutud juhtumi avastas rahvusvaheline ajakirjanike sündikaat OCCRP.

Danske juhtumit jälgivad tähelepanelikult ka USA ametivõimud. Kuivõrd Danske on Taani suurim pank, võivad USA-poolsed meetmed näiteks dollariarvelduste piiramisel mõjuda pangale hävitavalt.

Danske on juba teine pank Eestis, mis jäi vahele rahapesuga. Märtsikuus tühistas Euroopa Keskpank seoses erahapesu kahtlusega Eestis tegutsenud väikse Ukraina omanikega Versobanki tegevusloa. Euroopa Keskpank tegi seda Eesti finantsinspektsiooni palvel.

Danske Bankin selvitys: Rahanpesuongelma perittiin suomalaiselta Sampo-konsernilta

Danske Bankin tilaamassa raportissa kerrotaan, että sen Viron-yksikön rahanpesuongelmat alkoivat jo kun se oli suomalaisessa omistuksessa. Sammosta kiistetään, että se olisi tiennyt rikollisesta toiminnasta.

(Visited 59 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid