Soome põldudelt eraldub süsihappegaasist 300 korda võimsamat kasvuhoonegaasi – see on naerugaas

Soome on valdavas osas soomaa, mistõttu kasutatakse põllumajanduses palju kuivendatud soid. Ent soisest turbapinnasest eraldub õhku väga ohtlikku kasvuhoonegaasi, milleks on dilämmastikoksiid ehk naerugaas.

Põhiliselt räägitakse kasvuhoonegaaside puhul süsihappegaasist ja metaanist, vähem aga naerugaasist N2O. Naerugaasi osa Soome kasvuhoonegaasidest moodustab aga tervelt 8 protsenti, vahendab Yle.

Naerugaasi on atmosfääris vähem kui süsihappegaasi, aga see on ligi 300 korda  võimsam kui süsihappegaas. Naerugaas püsib atmosfääris ligi 100 aastat ja mõjub pärssivalt ultraviolettkiirguse eest kaitsvale osoonikihile.

Soomes tekib naerugaas põhiliselt soistel põllumajandusmaadel. Põlluharimise tulemusel põhjavee tase langeb ja turvas hakkab lagunema. Lagunemise käigus muutub süsinik turba sees süsihappegaasiks ja lämmastik eraldub naerugaasina. Maaparandus ja väetiste kasutamine soodustavad veelgi lämmastiku eraldumist.

Üle poole Soome põllumajanduses eralduvast gaasist ongi naerugaas. Soomes tervikuna aga moodustab 80-85 protsenti kõigist kasvuhoonegaasidest süsinikdioksiidi eraldumine. Süsinikdioksiidi eraldub aastas 45,5 miljonit tonni, naerugaasi 4,5 miljonit tonni.

Maailmas põhjustab osoonikihi õhenemist troopiliste metsade kuivendamine ja nende asemele rajatud põllumaa.

Soomes rajatakse endistele soomaadele uut põldu ligi 2000 hektarit aastas. Soopõldude osakaal on kasvanud, samas kui põllumaa tervikuna pole suurenenud. Lõuna-Soomes, kus maa on kuivem tegeletakse üha vähem põllumajandusega ja mujal, kus maa on soisem luuakse uut põllumaad juurde. Endisi soid on põllumaadeks muudetud kõige enam Pohjanmaal, Kainuus ja Lapimaal.

Soomaadele rajatud põldude osakaal on Soome põllumaast ligi 10 protsenti. See moodustab kokku ligi 260 000 hektarit.

Uute põldude kasutamist soodustavad piirangud väetiste kasutamisel. Põllumeestel pole sageli muud võimalust kui luua uut põllumaad, kuna vanu põlde enam väetada ei tohi.

Soomes on kasvuhoonegaaside teema aktuaalne, kuna eesmärgiks on võetud aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside määra 39 protsenti võrreldes 2005. aastaga. Viimastel aastatel on selgunud, et just põllumajandus toodab suure osa kasvuhoonegaasidest.

Suopelloissa piilee lähes 300 kertaa hiilidioksidia voimakkaampi kasvihuonekaasu – Ojitetut viljelymaat merkittävä ilokaasun päästölähde

Ojitetuilta, viljellyiltä turvemailta vapautuu merkittävä osa Suomen ilokaasupäästöistä. Ilokaasu eli typpioksiduuli on vahva kasvihuonekaasu, jonka osuus Suomen kasvihuonekaasupäästöistä on noin kahdeksan prosenttia.

(Visited 85 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid