Põhja läinud MS Estonial oli traagiline minevik

Palju on räägitud MS Estonia põhjaminekust, aga vähem sellest, et laeval oli juba varasemast väga traagiline minevik. Nimelt pandi laeval toime üks Soome ajaloo jõhkramaid kuritöid, mis on tänaseni lahendamata.

Ilta-Sanomate ajakirjanikud Lauri Silvander ja Miika Viljakainen kirjutasid raamatu Helvetinkone (tõlkes: põrgumasin) Soome ajaloo 50 silmapaistvamast kuriteost, mille hulgast omakorda paistab selgelt välja 31 aastat tagasi toimunu. Just siis, 1987. aasta suvel pandi laeval toime kuritegu, mis sai hiljem tuntuks kui „Viking Sally veretöö”, vahendab Ilta-Sanomat.

 

-Reklaam-

 
  1. aastal valminud mootorlaeval Viking Sally, hilisema nimega Estonia on üldse verine minevik. Juba 1986. aastal tapeti laeva kajutis mees. Aasta hiljem, 1987. aastal aga hakiti laeva tekil kirvega une pealt sodiks sakslastest tudengid. Kuigi laeval korraldati enne Turu linna jõudmist põhjalik juurdlus ja läbiotsimine, kurjategijat ei leitud. Kuritöö on siiani avastamata ja selle saladused läksid põhja koos laevaga 1994. aastal.

Lääne-Saksa tudengid Klaus Schelkle, Bettina Taxis ja Thomas Schmid olid 1987. aasta juulis ringreisil Põhjamaades. Esmaspäeval, 27. juulil astusid nad Stockholmis Viking Sally pardale, et sõita Soome Turu linna. Noored otsustasid raha kokku hoida ja ööbida laeva tekil kopteri platsil.

Mootorite müra ja mere kohin ajas ühe neist, Thomas Schmidi keset ööd korrus allapoole laeva magama. Ta nägi oma reisikaaslast Klaus Schelkle’t viimast korda elusana keset ööd, kui töö käis väljast sees magamiskotti küsimas.

Pärast seda ründas keegi väljas maganud Klaus Schelkle’t, Bettina Taxist nii, et nood olid pooleldi surnud.

Isegi politsei imestas, et teol polnud mingit loogilist motiivi nagu ohvrite röövimine või muud sarnast. Kummaline on ka see, et kuigi üks veristatud sakslastest jäi ellu, ei osanud ta midagi rääkida oma ründaja kohta.

Nii Schelkle’t kui Taxist oli kirvega löödud korduvalt näkku ja ülakehasse. Relvaks oli tõenäoliselt laeva varustusse kuulunud tuletõrjekirves. Politsei ei avalikustanud hiljem kordagi surmarelva, kuigi asja kohta oli info olemas. teada on see, et politsei relva ei leidnud, mõrtsukas oli selle tõenäoliselt üle parda merre visanud.

Ohvrid leiti varahommikul laeva tekilt kopteri maandumisplatsi juurest, kui noored skaudid tulid merd vaatama. Tekil arvati algul, et tegemist on joodikutega, kes tulnud peatäit välja magama. Siis aga märgati, et inimesed on üleni verised. Mõlemad viidi kohe laeva esmaabipunkti ja kutsuti kohale kopter. Klaus Schelkle suri saadud vigastuste tagajärjel teel haiglasse.

Laeva meeskonna jaoks oli traagiline ka eelnev suvi, kui Saksa elukutseline röövel Reijo Hammar oli koos naistuttavaga tapnud laeval 44-aastase Tampere mehe, kes oli koos nendega läinud pärast baari sulgemist kajutisse edasi pidutsema.

Hammar pussitas meest ja kägistas ta voodilinaga surnuks. Surm tuli ilmsiks alles sadamas, kui enamik reisijatest olid laevalt lahkunud. Politsei kuulas üle enam kui tuhat inimest, enne kui 1987. aasta kevadel jõuti Hammari jälile.

Aasta hiljem ei lastud pärast kirvetööd kedagi laevast välja. Politsei tuli laevale helikopteriga ja sadamas kedagi välja ei lastud. Kõigist reisijatest tehti pilti ja nende isikuandmed kirjutati üles.

Kokku oli laeval 1400 reisijat. Nii suurt juurdlust polnud Soome politsei varem läbi viinud. Algul arvati, et tapmise motiiv oli armukadedus või narkootikumega seotud tüli. Politsei kuulas üle ka kolmanda reisikaaslase, aga välistas tema puhul süü. Kõigist ponnistustest hoolimata on see kuritegu lahendamata tänaseni, 31 aastat hiljem. Sel oli sarnasusi Espoo Bodominjärvi veretööga 1960. aasta suvel, mil tapeti samuti kirvega puhkama läinud noored ja mis on samuti siiani lahendamata.

Väidetavalt oli laeval sakslane Hans Assmann, keda oli varem seostatud 17-aastase soomlanna Kyllikki Saari surmaga 1953. aastal ja Bodominjärvi veretööga. Hans Assmann oli 1997. aastal enne surma ühele politseinikule tunnistanud, et ajas kunagi alla ühe tüdruku ning jäljed oli vaja peita. Assmann tuli Saksamaalt Soome 1952. aastal seoses Helsingi olümpiamängudega ja jäi pärast seda Soome elama. Assmann, kes alustas sõja ajal 19-aastaselt Auschwitzis vangivalvurina, armus juuditari, saadeti selle eest idarindele, sattus venelaste kätte vangi ja oli hiljem väidetavalt KGB agent, suri 1998. aastal Rootsis.

Vikingin verinen yö päätti nuoren elämän: Valtava suljetun huoneen arvoitus piinasi poliisia 31 kesää sitten

Verinen yö Viking Linen lautalla 31 vuotta sitten on aina kiehtonut Ilta-Sanomien rikostoimittajaa ja kirjailijaa Miika Viljakaista. Nyt hän ja IS-kollega Lauri Silvander ovat kirjoittaneet siitä – ja 49 muusta suomalaisesta rikoksesta – mukaansatempaavan “tosidekkarin” nimeltä Helvetinkone.

(Visited 519 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid