Palju õnne, Soome!

Kujutis Suomi 100 veebist.

Soome on viimase 100 aasta jooksul, nagu eestlased ütlevad, tulnud läbi sitast ja vedelast. Soomlased saavutasid iseseisvuse nagu eestlasedki, osana Vene revolutsioonist, kus mitmed rahvad juhust kasutasid ja impeeriumist lahku lõid.

Ent erinevalt eestlastest, kes impeeriumi taastamisele 1939. aastal järgi andsid, jäid soomlased oma jonni, soomepäraselt sisu tõttu endale kindlaks ja ei andnud järgi. Nad küll kaotasid osakese oma isamaast, aga säilitasid rahvusliku enesemääramisõiguse. Eestlastele tähendas võõra võimu alla langemine miljonit sündimata eestlast, nagu president Lennart Meri 1988. aastal sedastas. Täna tähendab see, et eestlasi elab Eestimaal vähem kui veel 100 aasta eest, samas kui soomlasi elab Soomes mitu korda rohkem.

Enam kui 50 aastat oli Soome eeskujuks Eestile oma riigi ja iseseisvusega. Tänagi meelitab Soome lõunanaabreid oma läbimõelduma sotsiaalpoliitika ja kõrgema elatustasemega. Soomes pole küll võimalik ratsa rikkaks saada nagu mitmel pool mujal, aga ausalt ja järjekindlalt oma asja ajades on võimalik siiski üsna kaugele, isegi maailma tippu jõuda. Ausus võidab, rehellisyys maan peri, nagu soomlased ütlevad. Pole siis ime, et soomlased on praeguses ebakindlas maailmas oma elu ja tuleviku suhtes kõige optimistlikum rahvas terves Euroopa Liidus. Ning kreeklased, kes valitsuse tasemel puud ja maad kokku valetasid ning tänu sellele ajutist heaolu nautisid, on praegu kõige suuremad pessimistid.

Eestist vaadates on soomlaste puhul kõige imekspandavam see, kuidas nad raskes olukorras on olnud kui üks suur rusikas, kuidas nad üheskoos, õlg õla kõrval on ka kõige raskematest katsumustest välja tulnud. Ei ole alla andnud, on nõrgemaid järgi aidanud, kui vaja. Raskes olukorras pole vahet, kas oled prints või kerjus, igaühe panus on oluline.

Rahvaste, eriti väikerahvaste puhul kehtib põhimõte, et üks rahvas on täpselt nii tugev kui tugev on tema nõrgim lüli. Suurel või väiksel, nõrgal või tugeval, rikkal või vaesel, mehel või naisel, täiskasvanul või lapsel – igaühel on midagi anda. Kõik on olulised. Ka Soome 100 aastapäeva hüüdlause on Üheskoos – see pole mingi sõnakõlks, see on üks osa soomlusest, Soome identiteedist.

Palju õnne, Soome! Pea püsti, ja ikka samas vaimus edasi!

(Visited 133 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid