Kaks Soome kommunisti sõitsid mai lõpus Moskvasse kutsutud külalistena Venemaa Kommunistliku Partei (KPRF) üritusele.

Üritus toimus luksuslikus hotellis Carlton, kus peatusid ka soomlased, vahendab Helsingin Sanomat.

Üks neist, Liisa Taskinen, esindas üritusel Soome Kommunistlikku Parteid (SKP). Pensionil olev arst on partei endine esimees ja praegune keskkomitee liige. Teine külaline oli pensionil olev ajakirjanik Leena Hietanen, kommunistliku organisatsiooni Sõja- ja Fašismivastane Töö sekretär.

Nende organisatsioonid esindavad kommunismi erinevaid suundumusi.

Venemaa Kommunistlik Partei kirjeldas üritust kui terrorismi- ja fašismivastast foorumit „progressiivsetele ja vasakpoolsetele jõududele”.

SKP sai nüüd esimest korda kutse foorumile, mida peeti juba kolmandat korda.

Vaatamata Venemaa agressioonisõjale on partei säilitanud sidemed Vene parteiga ja osalenud näiteks partei korraldatud veebiseminaridel. Endise esimehe sõnul on koostööl ideoloogilised ja ajaloolised põhjused.

„SKP asutati Moskvas 1918. aastal,” ütleb Liisa Taskinen.

KPRF-i parteijuht, 81-aastane Gennadi Zjuganov lubas kutsekirjas, et partei katab delegaatide reisi- ja majutuskulud. Foorumil oli umbes 180 osalejat sajast riigist.

„Ma saan aru, et neid huvitab, kui palju raha sinna minekuks kulus ja kas meile anti altkäemaksu. Mingeid tingimusi sellega aga ei kaasnenud,” ütleb SKP esindaja Taskinen.

Ta ütleb, et läks sinna teistega kohtuma ja võrgustikke looma, mitte näiteks alkoholi jooma. Venelased ei pakkunud altkäemaksu.

Viie tärniga hotell Carlton asub linna paraadväljakul Tverskaja tänaval. Hotelli veebilehe andmetel maksab odavaim kaheinimesetuba umbes 700 eurot öö kohta. Selline majutus ei ole vastuolus kommunistliku ideoloogiaga, ütleb Leena Hietanen.

„Venemaa saab aru, kus on tema sõbrad. Tasub hoida häid sõpru, sellist sõpruskonda ei leia kiirelt,” lisab ta.

Viimastel aastatel oli Hietanen koos Kremli häälekandjana tuntud Johan Bäckmaniga aktiivne kommunistlikus Soome Töölisparteis (STP).

SKP esimees Tiina Sandberg ütleb, et partei võttis kutse vastu, et saada teavet selle kohta, milliseid arutelusid Venemaa Kommunistliku Partei liikmed omavahel peavad.

„See, mida väliselt, näiteks pressiteadetes edastatakse, on hoopis teine ​​asi kui koridorikõned,” sõnab ta.

Foorumil viibinud Taskinen ütleb aga, et selles küsimuses ei saadud eriti selgust.

„Keegi ei saa teada, mida Vene kommunistid omaenda suletud seinte vahel räägivad,” lausub ta.

Milline oli peamine mulje, mis meelde jäi?

„See oli tõeline ajarännak Nõukogude Liitu,” sõnab ta.

Kohtumispaigas Carltonis tuletasid Nõukogude Liitu meelde sirpide ja vasaratega punased lipud, samuti revolutsioonilised kõned ja loosungid.

Leningradis, praeguses Peterburis arstiteadust õppinud Taskinen usub endiselt kommunismi. Ta usub, et Nõukogude Liidu lagunemise suurim põhjus olid halvad juhid.

Soome Kommunistlik Partei teatas 2022. aasta veebruaris, et mõistab hukka Venemaa agressioonisõja.

Moskva foorumil esitasid Zjuganov ja teised osalejad Kremli-meelseid väiteid Lääne fašismi ja Venemaa „erioperatsiooni” õigustamise kohta Ukrainas ning foorumi ühehäälselt vastu võetud resolutsioonis avaldati toetust agressioonisõjale.

Ka Liisa Taskinen kiitis resolutsiooni heaks. Ta ütleb, et Zjuganov luges resolutsiooni lõpuistungil ette ja küsis, kas kõik kiidavad selle sisu heaks.

„Ma ei pidanud sobivaks kätt tõsta, et kõnealust punkti kahtluse alla seada,” räägib ta.

Esimees Sandbergi sõnul saatis SKP seejärel oma eriarvamuse Moskvale teadmiseks.

Taskinen ütleb, et ta oli eelnevalt teadlik riskist, et Kreml võib tema Moskva visiiti kasutada propagandarelvana. Ta sattus samale pildile Hietaneni ja Kosti Heiskaneniga. Taskinen ütleb, et kohtus nendega esimest korda.

Vene taustaga Heiskanen on Kremli suuvooder, kes väidetavalt on Soome sõjakorrespondent ja kes annab Venemaal teada Soome fašismist ja majandusprobleemidest, mis on tingitud suhete katkemisest Venemaaga.

Leena Hietanen toetab agressioonisõda. Ta hindab, et Venemaa Kommunistlik Partei ja riik on agressioonisõja õigustamises täiesti ühel meelel ning et riik osales tõenäoliselt ka foorumi korraldamises.

Selgub, et Soome kommunistidel oli Moskvas ideoloogiline vaidlus.

„Hietanen hakkas seal teistele inimestele puhast jama ajama, et SKP on eurokommunistlik ja värviliste revolutsioonide poolel. Sel hetkel karjusin talle, et ta nüüd vait oleks,” ütleb Taskinen.

Taskineni sõnul elab SKP olevikus, kuid Hietaneni esindatud kommunistid on nostalgilised Nõukogude Liidu järele. Näiteks ei püüa SKP kohe tootmisvahendeid natsionaliseerida, vaid keskendub muuhulgas heaoluriigi säilitamisele, NATO-st lahkumisele ning rahu- ja keskkonnapoliitikale.

Hietanen tunnistab, et ta on vana kooli kommunist.

„Ma nimetan kõiki, kes Brüsselist juhiseid otsivad, eurokommunistideks,” sõnab ta.

Hietanen kiitis aga oma Facebooki postituses Taskineni kõnet Moskvas.

Soome vähesed ja laialivalguvad kommunistid on hajunud mitmesse organisatsiooni. On olemas SKP, STP, Sõja- ja Fašismivastane Töö, Kommunistlik Töölispartei (KTP) ja Kommunistide Liit.

Suurim on SKP, millel Sandbergi sõnul on umbes tuhat liiget.

Partei suhted Venemaaga on keerulised. Kuigi SKP on agressioonisõja hukka mõistnud, mõistab ta Krimmi okupeerimist, Venemaa sõjaõhutamist Ukrainas 2014. aastal ja Venemaa eelarvamusi NATO vastu.

Samuti ei jaga SKP Euroopas levinud ideed, et Ukraina võitleb demokraatia eest kogu Euroopas.

„Ukraina võitleb enda eest, kuid loomulikult vajab ta võitluse jätkamiseks kogu Euroopa relvastatud tuge. Seepärast püüab ta säilitada seda ühise sõja ideed,” ütleb Sandberg.

SKP väitel on Venemaa vastased Ukrainas NATO ja lääneriigid ning partei ei saa otse kummalegi poolele asuda. SKP taunib ka seda, et Ukraina keelustas 2022. aastal Ukraina Kommunistliku Partei, mis avalikult toetab Venemaa agressioonisõda.

Leena Hietanen seevastu kaitseb jõuliselt Venemaad, on vastu Ameerika Ühendriikidele ja nimetab Ukraina toetajaid russofoobideks.

Kreml kiusab üha enam taga sõltumatuid ajakirjanikke ja opositsiooni esindajaid, kellest paljud on surnud, vanglas või paguluses.

SKP esindaja Sandberg tunnistab, et Venemaa demokraatias on puudujääke.

„Näiteks on mitmel korral takistatud erinevatel kandidaatidel ja parteidel valimistel osalemine,” sõnab ta.

Leena Hietanen ei halvusta Venemaa teisitimõtlejate saatust.

„Sügaval sisimas on nad lihtsalt Lääne agendid. Mind see tegelikult ei huvita. Ma pole isegi kunagi kokku puutunud olukorraga, kus mu sõbrad poleks Venemaale lojaalsed olnud,” lausub ta.