Analüütikute väitel korraldas Kreml 18 kuu jooksul kooskõlastatud luurekampaaniat, kasutades varilaevastiku laevadelt välja lastud droone, mille sihtmärgiks olid tuumaobjektid Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis.
Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) analüüs 144 intsidendi kohta enam kui tosinas riigis alates 2024. aasta lõpust jõudis järeldusele, et Venemaa luureteenistused tegutsesid märkimisväärselt karistamatult, jättes võimud kogu Euroopas segadusse, vahendab Guardian.
Droone märgati korduvalt õhuväebaaside ja lennujaamade kohal, kuid lääneriikide sõjaväed ei tabanud ega tulistanud ühtegi neist alla, mis paljastas NATO õhukaitse strateegilise läbikukkumise, mida mõttekoja sõnul oli kogu Euroopas vaikselt tunnistatud.
Suffolkis asuv Ühendkuningriigi õhuväebaas RAF Lakenheath – mida valmistati ette USA tuumarelvade vastuvõtmiseks – ja Prantsusmaa tuumaallveelaevade baas Île Longue’is Bretagne’is olid nende sihtmärkide hulgas, mille kohal lendasid relvastamata droonid. Arvatakse, et need saadeti teele merelt.
Euroopa valitsused on olnud tõrksad süüdistama Venemaad nende vahejuhtumite taga olemises, kuid IISS-i vanemteadur Charlie Edwards märkis: „Kõik valitsused, kellega me rääkisime, ütlesid, et tervitaksid raporti avaldamist.”
Analüüsitud vahejuhtumite hulka kuuluvad:
Üle-eelmise, 2024. aasta novembri lõpus lendasid ebatavalised droonid madalalt RAF Lakenheathi, Gloucestershire’is asuva RAF Fairfordi ja vähemalt kahe muu Inglismaal asuva USA õhuväebaasi kohal. USA tuumarelvad paigutati Lakenheathi 2025. aasta juulis.
Droone võidi juhtida Põhjamerel Essexi lähedal viibinud tankerilt Seasons 1 või kaubalaevalt Hav Dolphin, mis oli vahejuhtumite ajal sildunud Hullis. Hav Dolphinit kahtlustati ka droonide ilmumises Põhja-Saksamaal asuva allveelaevabaasi kohale järgmise aasta mais.
Ühel korral üritas politseihelikopter jälgida Ühendkuningriigi õhuruumi sisenevaid droone, kuid loobus sellest ohutuskaalutlustel. Raportis märgiti, et kaaluti droonidevastase laseri kasutamist, kuid selle plaaniga ei mindud lõpuks edasi.
Eelmise, 2025. aasta detsembris tuvastati viis drooni Prantsusmaa Île Longue’i baasi kohal, kus hoitakse riigi allveelaevadelt tulistatavate tuumarakettide arsenali. Kolm Venemaaga seotud nn varilaevastiku alust viibisid rannikust 60–120 miili (100–200 km) kaugusel ning laev Hav Dolphin asus 220 miili (300 km) kaugusel Wighti saare lähedal.
Droonide sissetungid toimusid 2025. aasta novembris ja detsembris Belgias asuva Kleine-Brogeli ja Hollandis asuva Volkeli lennubaasi kohal – mõlemas baasis hoitakse USA õhust tulistatavaid tuumarelvi – ajal, mil Venemaaga seotud varilaevastiku alused viibisid Põhjamere rahvusvahelistes vetes.
Raportis märgiti, et droonid saadeti tõenäoliselt teele sihtriikide ranniku lähedal tegutsevatelt laevadelt, mis liikusid nn pimerežiimil ehk väljalülitatud transponderitega. Teised laevad toimisid arvatavasti droonide tagasikorjamise aluste või signaaliedastajatena, kasutades droonide juhtimistehnikaid, mida õpiti esmakordselt Ukraina sõja käigus.
Meie hinnangul on väga tõenäoline, et Kreml viis läbi koordineeritud mehitamata õhusõidukite kampaania Euroopa kohal, mis hõlmas enam kui tosinat NATO riiki ja Iirimaad, ütles Edwards.
See kujutas endast „Kremli taktikaliste edusammude seeriat” ja „liitlaste kaitse strateegilist läbikukkumist”, mis olid mõeldud tavapäraste sõjaliste ohtude, mitte odavate, madalalt lendavate ja suhteliselt väikeste droonide vastu võitlemiseks, ütles ta.
Venemaa motiivideks peetakse segu tuumaseirest, üldisest luurest, sõjalise logistika ja tarneahelate kaardistamisest ning majanduslikust kulutamisest ja psühholoogilisest sõjapidamisest, ütles ta.
Märkimisväärne droonide vaatluste arv Euroopas saavutas haripunkti eelmise 2025. aasta septembris ja uuesti novembris, ulatudes enam kui 30-ni, kusjuures enim esines Saksamaal. Need näivad olevat vähenenud pärast seda, kui Euroopa mereväed hakkasid 2026. aastal varilaevastiku laevu arestima.
Muude intsidentide hulka kuulub droonide vaatluste seeria 2025. aasta septembris Taanis, mis sundis Kopenhaageni lennujaama ja teisi riigis sulgema. Sel ajal seilas Taani lähedal neli varilaevastiku tankerit, sealhulgas Boracay, mille Prantsuse eriüksused neli päeva hiljem hõivasid.
Boracay vabastati mõni päev hiljem, kuid pardale minek paljastas, et tankeril oli hiinlasest kapten ja kaks Venemaa kodanikku, kes töötasid Vene era-sõjafirmas Moran Security Group.
„Kahe Vene era-sõjafirma töötaja tuvastamine kinnitas varilaevastiku tankerite militariseerimist – mitte enam hüpoteesi, vaid tegeliku tegevuspraktikana,” öeldakse IISS-i raportis. Tegemist on kampaaniaga, mida arvatakse olevat juhtinud GRU ehk Venemaa peamine välisluureagentuur.
Uurijad viitasid ka sellele, et 2025. aasta detsembris – õhtul pärast Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski visiiti – märgati nelja drooni lendamas üle Iirimaa mereväe laeva riigi ranniku suunas. Malta lipu all sõitev Vezhen viibis sel ajal umbes 30 miili (50 km) kaugusel Dublinist kirdes.
Rootsi võimud olid laeva 2025. aasta jaanuaris seoses merealuse fiiberoptilise kaabli kahjustamisega kinni pidanud, kuid vabastasid selle pärast seda, kui juhtum tunnistati õnnetuseks.
Arvatakse, et kampaanias kasutati mitut droonimudelit, kuigi ühtegi neist pole ametlikult kinnitatud. Luuredroonil Orlan-10 on 500-kilomeetrine tegevusraadius ja see suudab lennata umbes 12 tundi, mis võimaldab seda sihtmärkidest märkimisväärsel kaugusel õhku tõsta ja juhtida.
