Euroopa jaoks ei olnud Venemaa öised rünnakud Ukraina vastu lihtsalt järjekordne meeldetuletus naabruses toimuvast sõjast. See oli ühtlasi hoiatus selle kohta, kui haavatav oleks Euroopa, kui konflikt peaks kunagi kanduma NATO territooriumile.
Samal ajal kui president Trump viib osa USA sõjalisest varustusest Euroopast välja ja kaalub selle vähendamist veelgi, püüavad NATO liitlased tekkinud tühimikku täita. Ametnike ja ekspertide hinnangul ollakse sellest eesmärgist veel väga kaugel, vahendab New York Times.
„Kui keegi siin arvab, et Euroopa Liit või Euroopa tervikuna suudab end ilma USA-ta kaitsta, siis see on vaid unistus,” ütles NATO peasekretär Mark Rutte jaanuaris. „Te ei suuda seda. Me ei suuda seda. Me vajame üksteist.”
Venemaa hävituslennukid sisenevad sageli NATO õhuruumi, et katsetada, kas sõjaline allianss need peatab. Droonid tungivad Euroopa territooriumile, mis piirneb Lääne-Ukrainaga. Lisaks on Venemaa kasutanud Ukrainas ballistilisi rakette, mis suudavad kanda tuumalõhkepäid ja tabada Euroopa pealinnu vaid mõne minuti jooksul pärast väljalaskmist.
Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysz kinnitas täna neljapäeval 2. juulil, et Venemaa rünnakute ajal olid tema riigi piirid hästi kaitstud. „Poola jäi turvaliseks! teatas ta sotsiaalmeedias, lisades, et Prantsusmaa ja Hollandi väed aitasid riigi õhuruumi kaitsta. „Just seepärast investeerimegi moodsasse armeesse ja tugevatesse liitudesse – et poolakad saaksid end turvaliselt tunda,” ütles Kosiniak-Kamysz.
Järgmisel nädalal kohtuvad NATO liidrid Türgis Ankaras, et hinnata, kas 32 liikmesriigiga alliansi Euroopa liikmed kannavad piisavas mahus julgeolekukulusid pärast aastakümneid kestnud sõltuvust Ameerika Ühendriikidest. Paljud Euroopa liitlased on suurendanud sõjalisi kulutusi ning investeerisid eelmisel 2025. aastal oma relvajõududesse kokku 90 miljardit dollarit rohkem kui varasemal aastal. Samas on paljudel endiselt raskusi tasakaalu leidmisega sõjaväele ressursside suunamise ja muude prioriteetide – nagu tervishoid, pensionid ja taskukohane eluase – vahel.
Samal ajal on Euroopa kulutanud märkimisväärselt rohkem vahendeid Ukraina kaitsmisele ja stabiliseerimisele, kuna Donald Trump on viimase aasta jooksul Ameerika toetust tugevalt kärpinud. Euroopa Liit alustas sel nädalal kuue miljardi euro suuruse summa ülekandmist Ukrainale. See on osa 90 miljardi euro suurusest laenupaketist, mille eesmärk on aidata tugevdada riigi kaitsevõimet, teatas EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas täna neljapäeval sotsiaalmeedias.
Senikaua, kuni Ukraina toimib Euroopa esimese kaitseliinina Venemaa vastu, jätkub tõenäoliselt ka rahavoog. „Me jätkame kulude suurendamist, kuni Venemaa mõistab, et ta ei saa võita,” ütles Kallas.
