Leedu kutsus oma kodanikke üles pommivarjendeid ette valmistama, kuna kasvab hirm, et Balti riik võidakse Venemaaga sõtta tõmmata.

Valgevene ja Venemaa Kaliningradi eksklaaviga piirnev riik on oma elanikke juba üle aasta valmistuma kutsunud, vahendab Daily Mail.

Riigi asukohta peetakse potentsiaalseks ohuks, arvestades, et Valgevene on Putini lähedane liitlane ja mõlemad riigid korraldavad ühiseid sõjaväeõppusi Zapad.

Sel aastal teatas valitsus: „Leedus on praegu 6453 pommivarjendit, mis mahutavad ligikaudu 1,5 miljonit inimest ehk umbes 54% riigi elanikkonnast.”

Riigi pealinnas Vilniuses on paljude hoonete keldrid muudetud varjenditeks.

„Inimesed tahavad tunda end turvaliselt, teada, et nad saavad end pommitamise ja sõja korral vähemalt mõne päeva jooksul kaitsta,” ütles kinnisvarahaldur Vidas Magnavicius. „Me leppisime kokku, et peame valmistuma halvimaks.”

Hoiatused tulevad ajal, mil Vladimir Putin ähvardab Euroopat kiire kättemaksuga, kinnitades, et Moskva vastab provotseerimise korral.

Neljapäeval Sotšis Valdai aruteluklubis kõneledes ütles ta: „Venemaa vastumeetmed ei lase end kaua oodata.”

„Kui kellelgi on veel soov meiega sõjalises sfääris võistelda, nagu me ütleme, siis laske neil vabalt proovida,” hoiatas ta.

„Ühinenud Euroopa eliit jätkab hüsteeria õhutamisega,” lisas ta. „Selgub, et sõda venelastega on peaaegu käes. Nad kordavad seda jama, seda mantrat ikka ja jälle.”

Vaatamata Putini ähvardustele ja Leedu valitsuse üleskutsetele on kriitikud hoiatanud, et paljud riigi varjupaigad on vananenud või liiga väikesed.

Rohkem kui pooled omavalitsused seisavad silmitsi varustuse puudusega ja mõned varjupaigad eksisteerivad vaid paberil.

Vilniuse linnavalitsus on lubanud uuendada 32 varjupaika, et need oleksid hädaolukorra tekkimisel 12 tunni jooksul valmis.

Siseministeerium on käivitanud ka tsiviilkaitseprogrammi, investeerides parendustesse kümneid miljoneid eurosid.

Ametnikud tunnistavad, et kõige raskem on veenda inimesi valmistuma ilma paanikat tekitamata.

„Samuti oleks vastutustundetu inimesi sõjajuttudega tüüdata, kuid me kõik peame leidma viisi selle väga keerulise teema käsitlemiseks,” ütles Leedu tuletõrje- ja päästeteenistuse esindaja Donatas Gurevicius.

Ta lisas: „Uued elamud ja suured avalikud hooned Leedus peavad nüüd olema varustatud pommivarjendidega – tava, mida riigid, mis on tsiviilkaitseks hästi ette valmistatud, näiteks Soome ja Šveits on aastakümneid rakendanud.”

Endine Nõukogude vabariik Leedu, kus elab 2,9 miljonit inimest ja mis on nüüd NATO ja EL-i liige, on juba heaks kiitnud sõjalise evakuatsiooniplaani.

Haavatavad elanikud viiakse turvalisse kohta, samas kui need, kes on võimelised võitlema, toetavad armeed.

Valitsus on loonud ka interaktiivse varjupaigakaardi ja ellujäämisjuhendi, mis näitab inimestele, kuidas kriisis 72 tundi vastu pidada.

Ukraina sõda, Euroopa surmavaim konflikt pärast Teist maailmasõda, on juba vallandanud Venemaa ja lääneriikide vahelise halvima vastasseisu pärast Kuuba raketikriisi.

Kreml eitab NATO ründamise plaane, kuid Vilniuse ametnikud kardavad, et järgmine võib olla just nende riik.

Paljud Euroopa riigid, mitte ainult Leedu, valmistuvad nüüd võimalikuks sõjaks Venemaaga.

Soome, kellel on Venemaaga pikk piir, tugevdab kaitset.

Sel nädalal kutsuti Rootsit, kes on tuntud oma neutraalsuse poolest, üles alustama oma tuumarelvade ehitamist Putini heidutamiseks.

Mitmed NATO riigid on samuti kõrgendatud valmisolekus pärast mitmeid Venemaa provokatsioone organisatsiooni idatiival, sealhulgas Putini võimsate hävituslennukite lendu Eesti õhuruumi kohal eelmisel nädalal.

Paljud riigid, sealhulgas Ühendkuningriik, Poola ja Saksamaa on andnud hirmutavaid hoiatusi edasise agressiooni eest.