32-aastane Hanna, kes on elanud Soomes viis aastat, on erutatud. Teda ähvardab väljasaatmine kodumaale Valgevenesse, kuna tal on oht jääda ilma elamisloata.

Kuni eelmise, 2024. aasta suveni sai elamisloa saada Soome või mõne teise riigi väljastatud välismaalase passiga. Nüüd peab elamisloa taotlejatel seadusemuudatuse tõttu olema riigipass, vahendab Iltalehti.

Uue passi saamiseks peaks Hanna minema Valgevenesse, riiki, kus tema turvalisuse osas pole mingeid garantiisid.

„Enne Soome lahkumist osalesin Valgevenes rahumeelsetel poliitilistel meeleavaldustel. Mind võidakse arreteerida kohe, kui ületan riigipiiri. See on juhtunud paljude inimestega,” ütleb Hanna.

Hanna sõnul on ta Valgevene autokraatliku juhi Aleksandr Lukašenka vastu.

Iltalehti on näinud Hanna elamisloa menetlemisega seotud dokumente. Protsess teeb Hannale muret, kuna panused on äärmiselt kõrged.

Kui Hanna elamisloa taotlus tagasi lükatakse, võib teda oodata väljasaatmine ja sisenemiskeeld. Keeld ei kehtiks tingimata ainult Soome, vaid kogu Schengeni ala kohta, mis hõlmab 29 Euroopa riiki.

Hannat mainitakse loos ainult eesnimepidi teema tundlikkuse tõttu. Toimetusele on tema isik teada.

Hanna on abielus soomlasega. Naine, kes reporterile kohvi valab, naeratab laialt, kui teatab oma rasedusest.

„Eeldatav sünnikuupäev on detsember,” ütleb ta.

Paar on oma pere lisandumise üle ülirõõmus, kuid ebakindlus tuleviku suhtes rõhub kohati nende tuju.

Hanna abikaasa kardab kogu oma pere kaotamist poolelioleva elamisloa protsessi tõttu.

Ma ei kujuta ettegi, et mu naine ja lapsed minult ära võetakse. See ei tundu reaalne, et see võiks juhtuda, ütleb mees emotsionaalselt.

Olukord on paari elu mitmel moel mõjutanud. Näiteks Hanna, kes töötab laboritehnikuna, ei pääse oma rahalistele vahenditele ligi, kuna pank on tema konto külmutanud.

S-Panga vastavusjuht Heli Vaittinen kommenteeris üldiselt, et pankadel on seaduslik kohustus oma kliente tunda ja nende isikut kontrollida.

„S-Pangal on lubatud osutada teenuseid Euroopa Majanduspiirkonnas alaliselt elavatele isikutele ning seaduse järgi tuleb alaline elukoht tõendada näiteks elamisloaga. Kui pank ei saa kogu vajalikku teavet oma klientide kohta, võidakse teenuseid piirata või need lõpuks sulgeda,” ütleb Vaittinen e-kirjas.

Hanna abikaasa peab kõik majapidamiskulud oma arvelt katma.

Me saame hakkama, aga on naisi, kellel on erinev rahaline olukord. See on murettekitav, ütleb Hanna.

Soome migratsiooniameti arendusjuht Johannes Hirvelä ei saa üksikjuhtumeid kommenteerida.

Hirvelä sõnul on Soome migratsiooniamet pärast seadusandluse muutmist tuvastanud Valgevenega seotud probleeme.

Kui kehtivat riigipassi ei ole võimalik esitada, on elamisloa saamiseks vaja erakordselt kaalukat põhjust.

Seadusemuudatusega on latt kõrgemal kui kunagi varem.

Valitsuse ja parlamendi enamuse tahe on olnud migratsioonipoliitikat oluliselt karmistada. Kui passinõuet selle osana selgesõnaliselt karmistati, otsustas seadusandja rõhutada isiku usaldusväärset ja ametlikku kontrollimist paindlikkuse arvelt, ütleb Hirvelä.

Juba siis oli ette näha, et muudatused suurendavad taotlejate arvates ebamõistlike olukordade arvu ja ametivõimude töömahtu, jätkab ta.

Hanna ütleb, et ta taotles perekondlikel põhjustel elamisluba oktoobris, kaheksa kuud tagasi. Ooteaeg on talle tundunud piinavalt pikk.

Soome migratsiooniamet peab perekondlikel põhjustel elamisloa taotlusi menetlema hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast taotluse esitamist.

Me mõistame väga hästi, et otsustusprotsess ja näiteks ärakuulamised on taotleja ja tema perekonna jaoks stressirohked. Neid viiakse läbi selleks, et saaksime järgida seadust ja taotleja õiguskaitset, sõnab ta.

Kuna seadusandja on ette näinud, et passinõudest kõrvalekaldumised oleksid üksikjuhtudel äärmiselt harvad, peab ametkond taotleja esitatud erandite aluseid individuaalselt ja põhjalikult uurima, isegi kui need tunduvad taotlejale enesestmõistetavad, ütleb Hirvelä.

Hirvelä rõhutab, et otsuse kaalumisel võetakse arvesse näiteks taotleja turvalisust ja lapse parimaid huve mõjutavaid tegureid.

Soome migratsiooniamet on saatnud Hannale väljasaatmisettepaneku. Vastusevormis palutakse naisel muuhulgas kirjeldada, kuidas võimalik väljasaatmine teda paneb tundma.

Minu sündimata laps peab minuga koos võitlema õiguse eest elada Soomes juba enne sündi. Õigus, mis kuulub igale Soome lapsele, ütleb Hanna.

Hanna on otsustanud palgata advokaadi. Lisaks on appi kiirustanud ka teine ​​osapool: Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihanouskaja.

Tema advokaat on pöördunud kirja teel Soome migratsiooniameti poole. Iltalehti on kõnealust kirja näinud.

Tsihanouskaja advokaat juhib kirjas tähelepanu sellele, et kui Hanna peaks Valgevenesse naasma, võidakse teda halvimal juhul vangistada või isegi piinata.

Valgevenesse naasmine kujutaks endast otsest ja tõsist ohtu Hanna elule ja vabadusele, seisab kirjas.

Toetus on Hannale ja tema abikaasale olnud hindamatu väärtusega. Nad ei tunne enam, et on oma võitluses üksi. See on suurendanud nende usku positiivsesse tulemusse.