Venemaa saatis ööl vastu tänast pühapäeva 24. maid Ukraina pihta sadu droone ja ligi 100 raketti. Üks neist oli võimas keskmise ulatusega ballistiline rakett nimega Orešnik.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul tulistas Venemaa raketi Kiievi oblastis asuva Bila Tserkva linna pihta.

See oli kolmas kord, kui Venemaa kasutas Orešniku raketti oma ründesõjas. Eelmine kord oli käesoleva 2026. aasta jaanuaris ja eelnev 2024. aasta sügisel, vahendab Yle.

Orešniku ​​kasutamine on Euroopas hukka mõistetud. Saksamaa välisminister Johann Wadephul nimetas seda „šokeerivaks” ja sõja „uueks eskalatsiooniks”.

Orešnik tekitab hirmu, sest seda saab varustada tuumalõhkepeadega ja sellele on raske vastu astuda.

Venemaa püüab raketi kasutamisega hirmu külvata, ütleb Soome sõjateadlane Ilmari Käihkö.

Orešniku ​​kasutamisel ei olnud võrreldes teiste rakettidega erilist sõjalist mõju ning Käihkö sõnul ei olnud tegemist olulise eskalatsiooniga.

Suurem eskalatsioon oleks olnud näiteks siis, kui sõja sihtmärgid oleksid muutunud, st kui Venemaa oleks otse rünnanud Ukraina poliitilist juhtkonda, märkis ta.

Käihkö sõnul on Orešnik relvasüsteem, mis on Venemaal relvastuses, ja seetõttu eeldatakse, et seda ka kasutatakse.

Kuna raketid ei ole tuumarelvadega laetud, aga võivad olla, on Orešnikute kasutamine Venemaa poolt sümboolne tegu. Lisaks hirmu külvamisele võivad Orešnikute rünnakud olla jõudemonstratsioon kodurindel.

Kreml võis pidada jõudemonstratsiooni vajalikuks pärast seda, kui Moskva võidupüha pidustusi tuli drooniähvarduste kartuses piirata.

Venemaal on avaldatud survet teha midagi suurejoonelist ja see on suurejooneline tegu, mis jõuab pealkirjadesse, ütles Käihkö.

Varasematel kordadel ja ilmselt ka seekord teatas Venemaa oma kavatsusest Orešnikut kasutada Ameerika Ühendriikidele ette. Ka seekord oli kavatsus teada, kuna Zelenski ütles eile laupäeval, et ta oli saanud teavet, et Venemaa valmistub raketti kasutama.

Nii tõsisest asjast nagu tuumasõja oht rääkides on tark teist poolt teavitada, et ei tekiks arusaamatusi ja teine ​​pool ei reageeriks palju jõulisemalt, ütleb Käihkö.

Käihkö sõnul on Ameerika Ühendriikidel ja Venemaal dialoogikanal, mida Euroopal Venemaaga meie teada enam pole.

Käihkö arvates peaks Euroopa säilitama samuti sarnase otsedialoogikanali Venemaaga, isegi sõjalisel tasandil, eriti nüüd, kui Ameerika Ühendriigid on Donald Trumpi administratsiooni ajal muutunud väga ettearvamatuks.

Dialoogikanali puudumine suurendab arusaamatuste ohtu, mis võib viia pöördumatu olukorrani. Sellistes tõsistes küsimustes võib vigade hind olla katastroofiline, ütleb Käihkö.

Sõjateadlane peab tuumarelvade kasutamist Ukrainas endiselt väga ebatõenäoliseks.

Kuid Orešnikuid on sel aastal juba kaks korda Ukrainasse lastud, mis Käihkö sõnul viitab õhusõja intensiivistumisele mõlemal poolel.

Maapealne sõjapidamine on seiskunud, kuid Ukraina viib Venemaal läbi üha suuremaid õhurünnakuid ja Venemaa suurendab oma rünnakuid Ukrainale. On tõenäoline, et õhusõda võtab üha uusi pöördeid ja mõlemalt poolt on oodata hullemat olukorda, sõnas ta.