Ukraina ametnike luurehinnangu kohaselt kavatseb Põhja-Korea kolmekordistada Venemaa eest Ukrainaga rindel võitlevate sõdurite arvu, saates Moskva abistamiseks täiendavalt 25 000–30 000 sõdurit.

CNN-i nähtud hinnangu kohaselt võivad sõdurid Venemaale saabuda lähikuudel, lisandudes novembris saadetud 11 000 sõdurile, kes aitasid tõrjuda Ukraina sissetungi Venemaa Kurski oblastisse. Lääne ametnike sõnul hukkus või sai vigastada umbes 4000 neist Põhja-Korea sõduritest, kuid sellest ajast alates on Pyongyangi koostöö Moskvaga õitsele puhkenud.

Lääne luureametnik kinnitas hinnangut, öeldes, et nad on näinud Ukraina hinnangust eraldi teavet, mis viitab kuni 30 000 uue Põhja-Korea sõduri saatmisele Venemaale.

CNN-ile edastatud Ukraina hinnangus öeldakse, et Venemaa kaitseministeerium on võimeline pakkuma „vajalikku varustust, relvi ja laskemoona” eesmärgiga „edasi integreerida Venemaa lahinguüksustesse”. Dokumendis lisatakse, et „on suur võimalus”, et Põhja-Korea väed osalevad lahingutes Venemaa okupeeritud Ukraina osades, „et tugevdada Venemaa kontingenti, sealhulgas ulatuslike pealetungioperatsioonide ajal”.

Ukraina sõjaväeluure hinnangus öeldakse ka, et on märke, et Venemaa sõjalennukeid kohandatakse personali vedamiseks, mis peegeldab ulatuslikku ettevõtmist kümnete tuhandete välisriikide sõdurite transportimiseks üle Venemaa Siberi, kus on edelas ühine piir Põhja-Koreaga.

CNN-i saadud satelliidipiltidel on märgatud võimalikke ettevalmistusi uueks lähetuseks, sealhulgas eelmise aasta lähetustega seotud laeva saabumist Venemaa sadamasse ja transpordilennukit Põhja-Korea Sunani lennujaamas.

Põhja-Korea saatis algselt 2024. aasta sügisel suure saladuskatte all Venemaale 11 000 sõdurit, kusjuures Venemaa president Vladimir Putin kinnitas lähetamist alles aprilli lõpus.

Oktoobris pildistati Põhja-Korea sõdureid, kellele anti Primorje krais asuvas Sergejevka sõjaväebaasis üle rindejoone varustus.

Kuu aega hiljem randus Nahhodka lähedal, 95 kilomeetrit edelas asuvas Dunai sadamas Vene Roputša-klassi laev, mis võis analüütikute sõnul pardale võtta kuni 400 sõdurit.

Sama tüüpi sõdureid transportiv Roputša laev randus uuesti 18. mail samas Dunai sadamas, selgub satelliidipiltidelt, mille andis CNN-ile Ühendkuningriigis asuv mittetulundusühing Open Source Centre, mis on spetsialiseerunud kaitse- ja julgeolekuga seotud avalikel andmetel tuginevale luurele.

Lennumustrid viitavad ka sellele, et käimas võib olla veel mõnede vägede liikumine. Open Source Centre’i vanemanalüütik Joe Byrne edastas CNN-ile 4. juunil Põhja-Korea Sunani lennujaamast tehtud satelliidipildid, kus transpordilennukid, võimalik, et IL-76-d, ruleerisid rajal – sama tüüpi lennukid, mida kasutati eelmise aasta lähetustes. Kuigi pildid ei näita, milleks laeva ja lennukeid kasutatakse, võivad liikumised viidata mustrile, mis on kooskõlas analüütikute eelmisel aastal täheldatud liikumistega.

„Satelliidipildid näitavad Vene transpordilaeva saabumist Dunaisse mais ning tegevust Sunani lennujaamas mais ja juunis,” ütles Open Source Centre’i vanemanalüütik Joe Byrne. „See näib viitavat sellele, et varem KRDV vägede liikumiseks kasutatud marsruudid on aktiivsed ja neid võidakse tulevikus kasutada mis tahes ulatuslikuks personali ümberpaigutamiseks.”

Stimsoni keskuse Korea programmi vanemteadur ja direktor Jenny Town ütles, et Ukraina hinnang kuni 30 000 kõlab „kõrgelt… aga nad suudavad selle numbri kindlasti täis saada. Need ei ole eliitsõdurid. Kim Jong-un on öelnud, et ta on täielikult nõus, seega sõltub see sellest, mida Venemaa on palunud.”

Town ütles, et 10 000 kuni 20 000 „kõlab realistlikumalt” ja et Põhja-Korea võib sõdureid järk-järgult saata. „On olnud kuulujutte, et Vene kindralid on juba Põhja-Koreas sõdureid välja õpetanud,” ütles ta.

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ütles neljapäeval, et Kiiev kahtlustab, et võidakse saata veel Põhja-Korea sõdureid, kuid lisas, et riigi juht Kim Jong-un riskib oma valitsuse ohtu seadmisega, saates nii palju eliitsõdureid kõrgete kaotustega rindejoonele. „Põhja-Korea eliitvägede kasutamine Venemaa poolt näitab mitte ainult kasvavat sõltuvust totalitaarsetest režiimidest, vaid ka tõsiseid probleeme oma mobilisatsioonireserviga,” ütles Umerov. „Jälgime koos oma partneritega neid ohte ja reageerime vastavalt.”

Ukraina sõjaväejuht Oleksandr Sõrski teatas reedel, et Venemaa koondab rindejoone linna Pokrovski lähedale 110 000 sõdurit, valmistudes võimalikuks pealetungiks strateegilise asukohaga keskusele.

Putini nõunik ja endine kaitseminister Sergei Šoigu külastas 17. juunil Pjongjangi – see oli reis Putini käsul ja tema teine ​​visiit kahe nädala jooksul, teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur TASS. Visiidi ajal teatas Šoigu, et Venemaale saadetakse sõdureid Kurski piirkonda miinidest puhastama ja okupantide poolt hävitatud taristut taastama, teatas TASS.

Lõuna-Korea riiklik luureteenistus (NIS) on Seouli rahvasaadikuid teavitanud, et Põhja-Korea on alustanud välismaale lähetamiseks personali valimist, mis võib toimuda juba juulis või augustis, teatas rahvasaadik Lee Seong-kweun. Ta tõi esile Venemaa avaliku teadaande veel 6000 Põhja-Korea demineerimistöölise ja sõjaväe ehitustöölise saatmise kohta. Pole selge, kas NIS jagab Ukraina luure hinnangut, et lähetuses võib osaleda kuni 30 000 inimest.

Vene meedias ilmunud teated on samuti vihjanud tihenenud koostööle. Vene telesaatejuhi ja poliitiku Marina Kimi video, mis postitati Telegramis kaks päeva pärast seda, kui Kreml aprilli lõpus tunnistas Põhja-Korea rolli sõjas, näitab ühe Põhja-Korea üksuse intensiivseid ettevalmistusi ja pikaajalist majutust kaevikutes. CNN ja Ühendkuningriigis asuv infotehnoloogia vastupidavuse keskus on geolokaliseerinud rajatise Postojalõje Dvorõ asula lähedal asuval väljal, mis asub Kurski linnast 10 kilomeetrit ida pool.

Kuueminutilises videos on näha Vene sõjaväe instruktorit, kes kuulutab, et 23–27-aastased põhjakorealased saabuvad „füüsiliselt hästi ette valmistatuna”. Ta lisas: „Võitlejatena pole nad meie omadest halvemad. Vaenlane jookseb esimesena minema.”

Vene koolitaja arutas Kimiga vene sõjandusterminite korea keelde tõlkimise lehte. Pole selge, kas Põhja-Korea koolitatavad on uustulnukad või eelmisel aastal saadetud 11 000 sõduri jäänused. Reporter külastab ka kaevikute võrgustikku, kus põhjakorealased elavad koos elementaarsete mugavustarvetega nagu punane Korea pipar, ja naride kohal käsitsi kirjutatud plakatite ja korea keeles kirjaga „Kättemaks meie langenud seltsimeeste eest”.

Veel kaks TASS-i postitatud videot viitavad Põhja-Korea sõdurite suuremale integreerumisele Venemaa sõjaväkke kui varem nähtud. Ukraina ametnike hinnangul oli Põhja-Korea vägede esimene kokkupuude rindega Kurskis eraldiseisva üksusena, mis tulenes keelebarjäärist Moskva sõduritega.

Üks TASS-i video näitab Põhja-Korea ja Venemaa sõdureid lähivõitlustreeningul koos hooneid puhastamas, teine ​​aga näitab põhjakorealasi, kes saavad väljaõpet Ukraina drooniohu vastu võitlemiseks kasutatavate haavlipüssidega.

Lisavägede saatmine tähistab konflikti olulist arengut ja märki sellest, et Põhja-Korea juht kahekordistab oma toetust Moskvale. Kim Jong-uni nähti Põhja-Korea riigimeedias 14. mail Põhja-Korea erivägede inspekteerimisel, mis pani mõned analüütikud kahtlustama, et visiit oli seotud tulevase lähetusega. Paljastus sellest, mis näib olevat Põhja-Korea suurvägede lähetus, on osa CNN-i kuu aega kestnud uurimisest Põhja-Korea laieneva rolli kohta Moskva sõja toetamisel.

Ukraina luure esitas ka seni kõige täielikuma ülevaate kokku 82 rünnakust Põhja-Korea ballistiliste rakettidega KN-23 ja KN-24, paljastades, et üks neist põhjustas 2024. aasta jaanuaris Pokrovskis 11 tsiviilisiku surma ja nende intensiivse kasutamise selle aasta veebruaris. CNN on nende kasutusmustrit üksikasjalikult kirjeldanud.

CNN on saanud Ukraina kaitseluure direktoraadi ametnikult ka Põhja-Korea suurtükiväe väljaõppe käsiraamatud, mis on tõlgitud vene keelde, mis on märk nii relvade laiast levikust kui ka Moskva ja Pyongyangi relvajõudude kasvavast koostalitlusvõimest.

Käsiraamatud ilmusid samal ajal, kui internetis on nähtud üha rohkem videoid Põhja-Korea suurtükiväest rindel ning kuna 11 ÜRO liikmesriigi eelmisel kuul avaldatud aruandes öeldi, et Pyongyang saatis 2024. aastal Venemaale vähemalt 100 ballistilist raketti ja 9 miljonit suurtükimürsku.

Aruandes kajastati ka Lõuna-Korea sõjaväe märtsikuu avaldusi, et aasta alguses saadeti Venemaale veel 3000 Põhja-Korea sõdurit.

Stimsoni keskuse esindaja Town ütles, et Pyongyang näeb Moskvaga koostöö pikaajalist kasu selles, et Moskva on võlgu. „Mida suurem on nende vahel „verevõlg”,” ütles ta, „seda rohkem Põhja-Korea pikas perspektiivis kasu saab, isegi kui nad lühiajaliselt ohverdavad.”