Euroopa NATO liitlased on alustanud privaatseid ettevalmistusi selle kohta, kuidas allianss peaks toime tulema USA vägede võimaliku väljaviimisega mandrilt, vaatamata Washingtoni piiratud vihjetele oma plaanide kohta.

Euroopa NATO ringkonnad on veendunud, et USA president Donald Trump vähendab Euroopas paiknevate sõdurite arvu, mis praegu on umbes 80 000, ja suunab need Aasiasse ja Lähis-Itta, vahendab Euractiv.

Sõjaliste planeerijate jaoks on aruteludes kolm peamist küsimust: kui palju USA sõdureid lahkub, kui järsk on väljaviimine ja kas Euroopa väed on võimelised asendama lahkuvaid Ameerika sõjalisi võimeid.

„Küsimus ei ole selles, kas USA vägede väljaviimine toimub,” ütles üks NATO diplomaat, „vaid selles, kui korrapäraselt seda saab teha ilma alliansi olemasolevaid kaitseplaane ohtu seadmata.”

NATO uuendas oma kaitseplaane, mis määravad alliansi reageeringu võimalikule rünnakule, alles eelmisel 2024. aastal. Kuid need plaanid tuginevad suuresti Ameerika tehnikale, õhujõududele ja kümnetele tuhandetele sõduritele, et reageerida mis tahes potentsiaalsele vaenlasele.

NATO idatiib on eriti närviline USA ootamatu tagasitõmbumise pärast, mis tõenäoliselt tooks kaasa kohesed abivägede taotlused teistelt liitlastelt.

Mitmed neist riikidest on eraviisiliselt kutsunud NATO-t üles edendama läbirääkimisi oma kaitseplaanide läbivaatamise üle, et alustada ettevalmistusi võimaluseks, et Ameerika roll hakkab oluliselt vähenema.

USA tagasitõmbumine peaks mõjutama ka peamisi Ameerika sõjaväebaase Saksamaal ja Itaalias, mis on olnud USA edasiliikumise toetamise selgrooks.

Piirkonna kaitseametnikud ütlevad, et Euroopa sõdurid võivad olla valmis võitlema, kuid nad on veel aastaid eemal võimest asendada praeguseid Ameerika sõdureid – eriti keeruliste ja kulukate võimetega nagu USA õhujõud, keerukas logistika ja satelliidisüsteemid.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal tugevdas toonane president Joe Biden Euroopat esialgu 20 000 täiendava sõduriga, millega koguarv tõusis umbes 80 000-ni.

See on kaugel külma sõja tasemest, mil USA sõdurite arv Euroopas oli umbes 400 000, kuid pärast aastaid kestnud aeglast vähendamist on see siiski märkimisväärne kasv.

Nüüd, kui Trump on Valges Majas tagasi, on Euroopa liitlased arutanud stsenaariume, kus 10 000–20 000 USA sõdurit viiakse välja.

USA suursaadik NATO juures Matthew Whitaker ütles vahetult enne NATO tippkohtumist, et Pentagoni hinnang USA vägede paigutamise kohta Euroopasse peaks valmima „suve lõpuks või sügise alguseks”.

Whitaker rõhutas, et kõik muudatused tehakse „tihedas koostöös NATO liitlastega, et tagada kaitsevõimetes julgeolekulünkade puudumine” ja et kõik väljaviidavad Ameerika üksused võidakse asendada alliansi seest.

Kuid Euroopa liitlased pole USA ametnikelt Washingtoni eelseisva positsiooniülevaate kohta mingit teavet saanud, kinnitasid mitmed Euroopa NATO diplomaadid.

See on pannud paljud Euroopa kaitseplaneerijad kartma Valge Maja kiireloomulisi otsuseid ilma Atlandi-üleste konsultatsioonideta. Neid ei ole rahustanud ka Trumpi administratsiooni kõrgete ametnike, näiteks Marco Rubio kommentaarid, kus ta lubas Euroopa kolleegidele selle aasta alguses, et „üllatusi ei tule”.

„Loodetavasti loob tippkohtumine pinnase konstruktiivseks vestluseks NATO peasekretäri ja liitlaste vahel üldiselt ning Washingtoniga koordineeritud poliitika osas Euroopast lahkumise korral,” ütles Suurbritannia Kuningliku Ühendatud Teenistuste Instituudi (RUSI) silmapaistev teadlane ja endine NATO pressiesindaja Oana Lungescu.

„Saate administratsiooniga jätkata suhtlemist, kui nad töötavad oma prioriteetide ja plaanide kallal, et tagada Euroopas lünkade puudumine enne, kui eurooplased ise need täita saavad,” lisas Lungescu.

Rutte on järjekindlalt püüdnud leevendada ja vähendada muret Ameerika pühendumuse pärast NATO kaitsmisele Euroopas.

„Minu sõnum Euroopa kolleegidele on: lõpetage nii palju muretsemine, hakake tagama, et investeerimisplaanid saavad tehtud, et tööstusbaas on käima pandud ja et toetus Ukrainale püsib kõrgel tasemel,” ütles Rutte Haagis

Kindralleitnant Alexus Grynkewichi nimetamine uueks Euroopa liitlasvägede ülemjuhatajaks Trumpi poolt andis väikese sümboolse kinnituse USA jätkuva pühendumuse kohta. Traditsiooniliselt on seda rolli täitnud ameeriklane, kuid NATO ametnike seas valitses ebakindlus selle suhtes, mida Trump selle rolliga peale hakkab.

NATO Euroopa liitlased on tähelepanelikult jälginud USA sõjalisi otsuseid mujal maailmas.

Hiljutine USA Aafrika väejuhatuse (AFRICOM) vähendamine, mis algas Bideni ajal, ja Trumpi USA abi lõpetamine liitlasriikidele Aafrikas maalisid sünge pildi sellest, kuidas Euroopa vägede taandumine võiks toimuda, ütlevad Euroopa NATO diplomaadid.

Washington on aastaid rõhutanud vajadust suunata väed Indo-Vaikse ookeani piirkonna poole, kuid Trumpi teist ametiaega on iseloomustanud ka Ameerika sõjalise sekkumise uuendamine Lähis-Idas, mida on ilmestanud USA õhurünnakud Iraanile.

„Asi ei ole nüüd ainult Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, vaid üha enam ka Lähis-Idas,” ütles Lungescu, lisades, et mõlemad saavad „määrata, kui kiiresti see taandumine peaks toimuma”.