Mõni kuu tagasi sai Ukraina üksuse ülem Oleh Vorošilovski, kelle ülesandeks oli Kiievit ründavate Vene droonide allatulistamine, oma missiooni abistamiseks ihaldatud Ameerika relva – Browningu kuulipilduja, mis on võimeline tulistama kuule enam kui kilomeetri kaugusel asuvatele sihtmärkidele.

See mitte ainult ei aita üksusel sihtida Venemaa droone suuremal kõrgusel, vaid sümboliseerib üksuse tasandil ka Ameerika toetust Ukrainale sõjas Venemaa vastu, vahendab New York Times.

Kuid pärast seda, kui Trumpi administratsioon teatas teisipäeval mõnede õhutõrje püüdurite ja muude relvade tarnimise peatamisest Ukrainale USA varude vähenemise tõttu, pole Vorošilovski enam kindel Ameerika jätkuvas toetuses.

„Sellel on tõsine mõju lahingutegevuse efektiivsusele,” ütles ta kolmapäeval 2. juulil telefonivestluses.

Praegu peatatud tarned eraldati kõik Bideni administratsiooni ajal ja Trump ei ole Ukrainale uusi sõjalise abi pakette heaks kiitnud. Washington oli lubanud sel aastal Ukrainale tarnida kuni 11 miljardi dollari väärtuses relvi ja varustust.

Praegu kinnipeetud laskemoona hulgas on USA-s toodetud Patrioti õhutõrjesüsteemide raketid, täppissuurtükiväe mürsud ja muud raketid, mida Ukraina tulistab oma Ameerikas toodetud hävitajatest F-16 . Kuigi pole selge, kui palju relvi see hõlmab, tundub signaal selge: USA väljub sõjast.

„Ukraina ei ole enam prioriteet, ei ole enam USA välispoliitika keskmes,” ütles telefonivestluses Ukraina parlamendi kaitse- ja luurekomisjoni liige Solomiia Bobrovska. „Vähemalt on Trump ukrainlastega selles osas väga aus.”

Ukraina ametnikud tundusid teadaandest jahmunud olevat. Kaitseministeerium ütles, et nad pole peatamise kohta ametlikku teadet saanud ning et nad on „palunud USA kolleegidega telefonivestlust üksikasjade täpsustamiseks”.

Pole selge, kui sügavalt see paus Ukrainat mõjutab, kuna riik saab nüüd relvi Euroopast ja toodab neid ise.

Ukraina jaoks on see eriti ebakindel aeg, sest Venemaa pommitab riiki iga paari päeva tagant ulatuslike õhurünnakutega, mille eesmärk on murda riigi õhukaitse. Moskva saadab nüüd regulaarselt ühe öö jooksul sadu droone, millele järgnevad võimsad ballistilised raketid, mida suudavad peatada ainult Patriot-raketid.

Oma mure märgiks kutsus Ukraina kolmapäeval välja Kiievis asuva USA saatkonna asejuhi John Ginkeli, et arutada „USA sõjalist abi ja kaitsekoostööd”.

„Ukraina pool rõhutas, et igasugune viivitus või aeglustumine Ukraina kaitsevõime toetamisel ainult julgustab agressorit jätkama sõda ja terrorit, mitte otsima rahu,” teatas Ukraina välisministeerium avalduses.

Mitmed Ukraina rahvasaadikud väljendasid Valge Maja otsuse üle nördimust, hoiatades, et see võimaldab Kremlil Ukrainale veelgi suuremat hävingut tekitada. „Sajad surmajuhtumid tsiviilsihtmärkidest jäävad mitte ainult Putini, vaid ka Trumpi südametunnistusele,” kirjutas opositsiooni esindaja Inna Sovsun sotsiaalmeedias.

See on teine ​​paus pärast president Trumpi ametisse naasmist. Märtsis peatas Valge Maja lühikeseks ajaks kogu sõjalise abi Ukrainale pärast pingelist kohtumist Trumpi ja president Volodõmõr Zelenski vahel.

Sellest ajast alates on Trumpi administratsiooni väljumise märgid sagenenud, alates Kremli kõnepunktide kajastamisest kuni Ukraina lükkamiseni prioriteetide nimekirjas tahapoole eelmisel nädalal Haagis toimunud NATO tippkohtumisel.

Kolmapäeval kiitis Kreml Washingtoni relvatarnete peatamist Ukrainale ja väitis, et see samm võib aidata sõda lõpetada.

„Meie teada on see otsus tingitud tühjadest ladudest: madalatest relvavarudest ladudes,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov Venemaa uudisteagentuuridele. „Kuid igal juhul, mida vähem relvastust Ukrainasse saadetakse, seda varem lõpeb erioperatsioon,” ütles ta, kasutades Venemaa ametlikku terminit sõja kohta.

Ukrainal on kaheksa Patriot-süsteemi, millest kuus on töökorras, peamiselt pealinna Kiievi kaitsmiseks, mis on Venemaa rünnakute peamine sihtmärk. Kuid laskemoon hakkab otsa saama ja paus muudab linna kaitsmise oluliselt raskemaks, ütles Bobrovska.

„See on tohutu probleem,” ütles ta.

Ta ütles, et muude relvatarnete, näiteks suurtükimürskude pausiga on lihtsam toime tulla, arvestades, et Ukraina suurendab omamaist tootmist ja saab oma Euroopa partneritelt rohkem varusid. Zelenski ütles eelmisel nädalal, et Ukraina kaitsetööstus annab nüüd üle 40 protsendi riigi sõjas kasutatavatest relvadest.

Pärast seda, kui USA peatas märtsis kõik relvatarned Ukrainale, hindasid analüütikud, et Ukraina suudab võitlust jätkata neli kuni kuus kuud. Trumpi administratsioon lõpetas selle pausi umbes nädala pärast ja relvatarned jätkusid.

Arvestades, et Trumpi administratsioon tõenäoliselt edasist sõjalist abi ei luba, on Kiiev liikunud teise strateegia juurde, öeldes, et on valmis ostma Ameerika relvi, mitte neid annetustena vastu võtma. Zelenski ütles aprillis, et on valmis ostma 10 Patriot süsteemi umbes 15 miljardi dollari eest.

Eelmisel nädalal toimunud NATO tippkohtumisel andis Trump mõista, et on avatud uute Patriotide saatmisele Ukrainasse, kuigi polnud selge, kas ta pidas silmas patareisid või ainult laskemoona ning kas need annetatakse või müüakse.

USA relvatarnete vähenemise kompenseerimiseks käivitas Ukraina hiljuti ühised relvatootmisprogrammid Euroopa liitlastega nagu Suurbritannia, Taani ja Norra. Selle algatuse raames toodetakse relvi nendes riikides või Ukrainas, kusjuures liitlased pakuvad rahastamist ja Ukraina panustab tehnilise oskusteabega.

Kiievi lähedal asuva droonivastase üksuse ülem Vorošilovski rõhutas, et Ukraina suudab USA tarnete viimase pausi üle elada – ehkki kõrge hinnaga.

„Me leiame relvad,” ütles ta. „See saab olema raskem. Palju rohkem inimesi sureb.”