Venemaa sõjaväeringkonnad reorganiseeriti ametlikult 2024. aasta veebruari lõpus, kui Lääne sõjaväeringkond jagati Leningradi ja Moskva sõjaväeringkondadeks.

Reformi käigus kaotati vaid paar aastat tegutsenud Põhja operatiivstrateegiline väejuhatus ehk rahvakeeli Põhja laevastiku sõjaväeringkond ja liideti Leningradi sõjaväeringkonnaga, vahendab Iltalehti.

Venemaa põhjendab uut jaotust eelkõige muutunud geopoliitilise olukorraga, kus Soome ja Rootsi on NATO-s ning kus Lääs on üha selgem vaenlane.

Ligikaudu jaotatuna vastutab Leningradi sõjaväeringkond Balti ja põhja suuna ning Läänemere piirkonna eest, samas kui Moskva sõjaväeringkond vaatab Ida- ja Kesk-Euroopa poole.

Relvajõudude reformiga seoses alustati uute vägede loomist. Venemaa värbab ja varustab mitmeid uusi diviise, brigaade ja muid üksusi üle Venemaa. Reformidega kaasneb endiselt ebakindlust ning näiteks Soome piiridel ei näe uusi vägesid täies koosseisus veel aastaid.

Tulevik paistab aga sünge – Soomet ümbritsevatel aladel kolmekordistub vägede arv tõenäoliselt varasemast umbes 30 000 sõdurist.

Muutused Leningradi sõjaväeringkonnas on kõige nähtavamad Karjalas. Maakitsusel paiknev Kamenka 138. kaardiväe motoriseeritud jalaväebrigaad on umbes poolteist aastat olnud 69. motoriseeritud jalaväediviis, kuid kõige drastilisemalt on vägede koosseis suurenenud hiljuti Venemaa poolt loodud 44. armeekorpuses. Eeldatakse, et see paigutatakse kuhugi Karjalasse, tõenäoliselt Petroskoi suunas.

Esimesed märgid 44. armeekorpuse loomisest olid juba 2022. aasta detsembris ning seda täheldati 2024. aastal Ukrainas toimunud lahingutegevuses. Armeekorpusega paigutatakse Soome ümbruskonda muuhulgas täiesti uus 72. motoriseeritud jalaväediviis ja 128. motoriseeritud jalaväebrigaad.

Armeekorpusega nähakse Karjalas ka uut suurtükiväebrigaadi ja ehitamisel olevat raketibrigaadi koos ballistiliste rakettidega Iskander. Numbriliselt võivad need olla 70. raketibrigaad ja hiljuti Leningradi sõjaväeringkonnas loodud 17. suurtükiväebrigaad, kuid see on veel ebakindel. Lisaks neile kuulub armeekorpusesse ka teisi vägesid.

Suur uute vägede arv tähendab ka seda, et lähitulevikus alustatakse ehitustöid kõigi sõdurite majutamiseks ja varustuse ladustamiseks. Võimalikud on ka ajutised lahendused, näiteks suured telklaagrid. Neid on juba nähtud näiteks Kamenkas ja Luugas.

Ka Arktika piirkond pole Venemaale märkamata jäänud. Murmanski oblastis paiknev 14. armeekorpus võib lähitulevikus laieneda armeeks. Selle koosseisu kuuluv Petsamos asuv 200. motoriseeritud jalaväebrigaad on hiljuti suure tõenäosusega laiendatud 71. motoriseeritud jalaväediviisiks. Juunis nimetatakse Venemaa sotsiaalmeedias üksust üha enam 71. diviisiks.

Murmanski oblastisse paigutatakse ka 104. suurtükiväebrigaad, mille majutust ja muud taristut ehitatakse praegu Kandalakšasse. Suurtükiväebrigaad kuulub suure tõenäosusega 14. armeekorpuse koosseisu.

Samasse linna paigutatakse vähemalt osa uuest 37. inseneribrigaadist. Suurtükiväe- ja inseneribrigaadide ilmumine piirkonda võib samuti olla märk uue armee tulekust, kuigi sellest ei saa otseseid järeldusi teha.

Alakurti 80. Arktika motoriseeritud brigaad on endiselt brigaadiformatsioonis, kuid on mõnevõrra ebaselge, kas see on 71. diviisist eraldatud. Mõnede Ukraina ja Venemaa allikate kohaselt moodustavad 200. ja 80. brigaad koos uue diviisi tuumiku, kuid üksusest räägitakse sageli ainult kui 200. brigaadi ümber moodustatust.

Peterburist lõunas asub Luuga ehk soome keeles Ylä-Laukaa linn, kus paikneb märkimisväärne arv tugevaid Vene vägesid. Varem oma kodugarnisonina kasutanud 9. suurtükiväebrigaad ja 26. raketibrigaad ei muutu, kuid 25. motoriseeritud jalaväebrigaad laiendatakse 2024. aasta jooksul 68. motoriseeritud jalaväediviisiks. Kamenka ja Luuga diviisid kuuluvad Soome lähiümbruse tugevaima jõu, 6. armee koosseisu.

Muudatustega hõlmab Leningradi sõjaväeringkond nüüd kokku viit motoriseeritud jalaväediviisi – käesolevas artiklis käsitletud 68., 69., 71. ja 72. diviis, samuti Kaliningradis paiknev 18. motoriseeritud jalaväediviis, mis laiendati brigaadist diviisiks juba 2020. aastal.

Muudatused toovad Soome naaberpiirkondadesse alaliselt kümneid tuhandeid uusi sõdureid. Inimjõu osas naaseme olukorda, mis meenutab pigem külma sõda kui 2000. aastaid. See eeldab ka Venemaa kaitse-eelarve püsivat suurendamist, aga ka näiteks piisavalt väljaõppinud ohvitsere ja varustuse tootmist. Teenistusse jäämiseks tuleb hankida ka piisav arv lepingulisi sõdureid.

Teadaolevalt täiskoosseisus olevate üksuste praegune paigutus jätkub tõenäoliselt kuni 2030. aastateni. Tempot mõjutavad oluliselt muu hulgas Ukraina sõja aktiivse faasi kestus ja Venemaa majanduslik olukord. Ka Soome naaberpiirkondades asuvad olulisemad üksused asuvad Ukraina rinnetel ning märkimisväärne osa praegu värvatavatest meestest satub samuti kurnamissõtta. Teisest küljest on oluline märkida, et Venemaa saab soovi korral uusi üksusi kiiresti luua.

Asi pole ainult inimjõu toomises ridadesse; kümned tuhanded sõdurid vajavad piisavalt majutusvõimalusi. Samuti tuleb varustuse jaoks leida piisavalt treeningalasid ja -rajatisi. Selle aasta jooksul on ehitustöödel edusamme täheldatud näiteks Kandalakšas, ​​kuid ehitus käib ka mujal.

Praktikas tähendab muutuse ulatus seda, et Venemaa on kindlaks teinud, et maasõda Loode-Venemaal on lähiaastakümnetel võimalik stsenaarium sellises ulatuses, et on õigustatud paigutada piirkonda oluliselt suuremaid vägesid kui praegu. Osaliselt on tegemist sõnumi saatmisega Läänele, kuid sellist muudatust ei tehta ainult kommunikatsiooni eesmärgil.

Suurenenud sõjalise aktiivsuse märke on näha kogu Leningradi sõjaväeringkonnas ja nüüd oleme alles saanud aimu, mis ees ootab. Käesolevas analüüsis käsitletud sündmusi ei tohiks aga lugeda otseseks ettevalmistuseks rünnakuks. See tunduks veelgi murettekitavam.