Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas, et Vladimir Putin võib järgmise viie aasta jooksul rünnata mõnda NATO riiki, kritiseerides allianssi kulutuste aeglase suurendamise pärast.

Rääkides telekanalile Sky News NATO kavandatud kulutuste eesmärgist 5 protsenti SKP-st aastaks 2035 ütles Ukraina juht: „Minu arvates on see aeglane, sest me usume, et alates 2030. aastast võivad Putinil olla oluliselt suuremad võimed.”

Zelenski ütles, et kuigi Putini sõdurid „kõik hävitatakse ja pühitakse lahinguväljal maha” ning et Venemaa juht „vajab pausi”, ütles ta, et „10 aastat on väga pikk aeg”, vahendab Daily Mail.

„Tal on [selleks ajaks] uus armee valmis,” ütles Zelenski.

Zelenski märkused tulevad pärast seda, kui NATO liikmed leppisid pühapäeval kokku oma kaitsekulutuste eesmärgi olulises suurendamises 5 protsendini SKP-st, nagu nõudis USA president Donald Trump.

Suurbritannia oli üks 32 liikmesriigist, kes eesmärgiga nõustusid, kusjuures peaminister Keir Starmer lubas kohustada Suurbritanniat kulutama 3,5 protsenti SKP-st põhikaitsekulutustele ja lisaks 1,5 protsenti julgeolekuga seotud siseriiklikule taristule.

Starmeri lubadus tuli ajal, kui ta tervitas Zelenskit nädalavahetusel valitsuse residentsis enne teisipäevast NATO tippkohtumist.

Starmer teatas ka plaanidest sõlmida uus leping Ukrainaga.

Eelmisel nädalal oli NATO peasekretär Mark Rutte optimistlik, et Euroopa liikmed ja Kanada kohustuvad esimest korda investeerima oma majanduskasvust kaitsesse vähemalt sama palju kui Ameerika Ühendriigid.

Seejärel lükkas Hispaania tagasi NATO uue eesmärgi, et iga riik peaks kulutama 5 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust kaitsevajadustele, nimetades seda „ebamõistlikuks”. Trump nõuab aga seda numbrit. Allianss tegutseb konsensuse alusel, mis nõuab kõigi 32 liikme toetust.

Järgmisel päeval ütles Trump, et USA ei peaks seda eesmärki järgima.

„Ma ei arva, et meie peaksime, aga ma arvan, et nemad peaksid,” ütles ta. Trump kritiseeris peaminister Pedro Sáncheze valitsust, öeldes: „NATO peab Hispaaniaga tegelema. Hispaania on olnud väga nigel maksja.” Ta kritiseeris ka Kanadat kui „kehva maksjat”.

NATO andmete kohaselt oli Hispaania eelmisel aastal alliansi väikseim kulutaja, suunates kaitsekulutustele alla 2 protsendi oma SKP-st, samas kui Kanada kulutas 1,45 protsenti.

Kahepäevane tippkohtumine Haagis hõlmab teisipäeval mitteametlikku õhtusööki ja kolmapäeva hommikul ühte töökoosolekut.

Tippkohtumise kohta on koostatud väga lühike avaldus, et kohtumist ei nurjataks vaidlused detailide ja sõnastuse üle.

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO asutati 1949. aastal ning selle moodustasid 12 riiki, et võidelda külma sõja ajal Nõukogude Liidu tekitatud julgeolekuohuga Euroopale, eelkõige USA tugeva kohaloleku kaudu mandril.

NATO read on alates Washingtoni lepingu allkirjastamisest 75 aastat tagasi kasvanud 32 riigini. Rootsi liitus eelmisel aastal, olles mures üha agressiivsema Venemaa pärast.