Selgeltnägija hoiatas, et Donald Trumpi Lähis-Ida relvarahu ei ole „sõjategevuse lõpp” ja väidab, et Ühendkuningriik „tõmmatakse konflikti”.

38-aastast Brasiiliast pärit Athos Salomét nimetatakse sageli „elavaks Nostradamuseks”, sest ta ennustas täpselt kümneid sündmusi nagu Microsofti ülemaailmne katkestus, koroonaviiruse pandeemia ja kuninganna Elizabethi surm, vahendab Daily Mail.

Maikuus hoiatas ta, et oleme „vaid sekundite kaugusel” tuumakriisist, öeldes, et Iraani tuumareaktori hävitamisel on globaalne keskkonna- ja poliitiline mõju.

Nüüd on Salomé andnud jahmatava hoiatuse praeguse geopoliitilise olukorra kohta pärast seda, kui Ameerika Ühendriikide president Donald Trump laupäeva õhtul ründas kolme Iraani tuumarajatist ja esmaspäeval kuulutas välja „kahepoolse relvarahu”.

Salomé avaldas, et see „ei ole sõjategevuse lõpp”, öeldes: „See on vaid teatraalne vahepala stsenaariumis, mis on kirjutatud pealkirjadega manipuleerimiseks, uurimiste edasilükkamiseks ja testimiseks, kui kaugele saab valeinformatsiooni kangelaslikkusena müüa.”

„Tõeline rahu ei teki äkki ega ka üksiku kõnega parimal vaatamisajal. See nõuab tõelist pühendumist, küpset diplomaatiat ja ennekõike austust elu vastu,” märkis ta.

Elava Nostradamuse sõnul ei olnud eilses teadaandes midagi sellest olemas. Vastupidiselt väidetule usub selgeltnägija, et „sõda pole läbi”; see on lihtsalt muutnud oma kuju.

Salomé lisas: „Droonid jätkavad tundlike piirkondade kohal lendamist, väed jäävad positsioonidele ja luuresatelliidid ei ole oma fookust muutnud.”

„Sügaval sisimas ei räägi me relvarahust, vaid poliitilisest ellujäämisest, võimalikust külmutamisest,” lisas ta „Trump, kes lubas taastada Ameerika suuruse, mängib nüüd oma ego tükkidega. Iga tema samm on läbimõeldud: mitte sõja, vaid oma languse vältimiseks.”

Selgeltnägija ennustas ka, et Ühendkuningriik tõmmatakse konflikti „mitte valiku, vaid vaikivate liitude, strateegiliste lepingute ja avaliku kontrolli alt väljuva varjatud surve jõul”.

Athose sõnul on „esimene doomino juba langenud” ja Ühendkuningriik on kulisside taga juba väga tihedalt seotud.

Ta väitis: „Veelgi murettekitavam on Ühendkuningriigi vaikne sekkumine, kes, kuigi ametlikku avaldust pole teinud, liigutab juba oma sõjaväebaase Diego Garcias, et toetada Ameerika logistikaoperatsioone.”

„Kütus, transport, diplomaatide evakueerimine – kõike seda käsitletakse kui „tehnilist tuge”, kuigi õhus on tunda sõjaeelset hõngu,” sõnas ta.

Salomé paljastas kolm enneolematut rindejoont, mille kaudu Suurbritanniast saab rahvusvahelises kriisis „võtmetegija”.

Ta hoiatas kolme võimaliku stsenaariumi eest, mille korral Suurbritannia osalemine konfliktis võib eskaleeruda.

1.Iraan sihib Briti baasi Diego Garcia

India ookeanis asuv Briti baas Diego Garcia, mis kuulub tehniliselt Ühendkuningriigi suveräänsuse alla, kuid mida opereeritakse tihedas koostöös USA-ga, on juba täielikult „varjatud” tegevuses, toimides logistilise ja digitaalse tugikeskusena.

Salomé lisas: „Isegi ilma avaliku avalduseta kasutatakse Diego Garciat diplomaatilisteks evakueerimisoperatsioonideks, strateegiliste relvade transpordiks ja elektrooniliseks jälgimiseks.

Tsiviilettevõtetega on kiiruga allkirjastatud eriolukorra lepingud. Iraani kättemaksu korral võib baasist saada kaudne sihtmärk tiibrakettidele või Iraani ja nende esindajate Jeemeni või Pakistani droonirünnakutele.”

Kui see juhtub, on Ühendkuningriik sunnitud reageerima, mitte omal algatusel, vaid seetõttu, et tema territoriaalset terviklikkust on rikutud.

2.Hormuzi väin: kuningliku mereväe nähtamatu operatsioon

Salomé sõnul on teine ​​rinne juba diskreetselt liikvel.

Pärast seda, kui USA pommitas Iraani kolme peamist tuumaobjekti, teatas Teheran, et jätab endale kõik võimalused enda kaitsmiseks.

See on õhutanud spekulatsioone, et Iraani juhtkond võib avaldada oma vaenlastele survet järeleandmiseks, blokeerides või sisuliselt sulgedes Hormuzi väina laevaliiklusele.

Pärsia lahe suudmes olevat veeteed läbib umbes veerand maailma meretranspordist, seega kui Iraan blokeeriks juurdepääsu hiiglaslikele tankeritele, mis tarnivad naftat ja gaasi Hiinasse, Euroopasse ja teistele suurtele turgudele, võiks see tõsta ülemaailmseid naftahindu ja põhjustada laialdasi majanduslikke häireid.

Salomé väidab, et Briti kuninglik merevägi on saanud salajase käsu laevade ümberpaigutamiseks Omaani ja Bahreini vahel osana ohjeldamisplaanist nimega „Operatsioon Hormuzi kilp”.

Ta lisas: „Kui Iraan blokeerib väina, nagu ta on juba ähvardanud teha, tegutseb Ühendkuningriik kohe, eskortides naftatankereid ja tehes mereväe miinitõrjet.

Kuid olge ettevaatlikud: kuigi seda müüakse ajakirjandusele kui „humanitaaroperatsiooni”, hõlmab see missioon otseseid kokkupõrkeid droonide, torpeedode ja veealuse sabotaažiga. Sõda on tehniline, aga reaalne.”

Athos hoiatab, et see sekkumine saab olema Briti vägede pideva ja vältimatu kohaloleku algus Pärsia lahes.

3.NATO varjatud kaart ja kübersõda

Kolmas ja kõige salakavalam sekkumisliin tuleb Salomé sõnul digitaalsest valdkonnast.

NATO kulisside taga käivad konfidentsiaalsed läbirääkimised artikli 5 ehk kollektiivkaitse klausli võimaliku rakendamise üle Teherani koordineeritud küberrünnakute korral Ameerika rajatiste, näiteks Saksamaal asuva Ramsteini õhuväebaasi vastu.

„Kui Iraan alustab digitaalset pealetungi sõjaliste sihtmärkide vastu Euroopas, on Ühendkuningriik seaduslikult kohustatud osalema NATO kaitses.

See hõlmab koordineeritud blokaade, elektroonilisi sanktsioone, küberspionaaži ja isegi rünnakuid Iraani serveritele.”

Teisisõnu, Brasiilia meedia teatel võib Ühendkuningriik sõtta astuda mitte tankide, vaid algoritmide, tulemüüride ja riiklike viirustega.

Keir Starmer peab praegu Donald Trumpiga meeletut diplomaatilist võitlust Iraani kriisi üle.

Peaminister ja president rääkisid eile õhtul pärast USA rünnakuid Teherani tuumaobjektidele. Downing Streeti avaldus ei sisaldanud aga mingit viidet olukorra deeskaleerimisele, millele Starmer on oma teistes avaldustes üles kutsunud.

Selle asemel teatas Briti valitsus, et juhid nõustusid, et Iraanil ei tohi lubada tuumarelva arendada ja et ta peaks naasma läbirääkimiste juurde.

Varsti pärast kõnet tegi Trump sotsiaalmeedias režiimivahetust toetava avalduse – vihjates, et võib olla aeg „teha Iraan jälle suureks”.

See seisukoht tekitab uusi küsimusi Starmeri mõjuvõimu ja erisuhte olukorra kohta. Pärast kohtumist Trumpiga isiklikult G7 tippkohtumisel Kanadas eelmisel nädalal kinnitas peaminister, et ta ei usu, et USA rünnakuid korraldab.

Ameerika ei palunud Diego Garcia baasi pommirünnakuks kasutada, kuna spekuleeriti, et justiitsminister Lord Hermer oli soovitanud pidada Ühendkuningriigi osalemist ebaseaduslikuks.

Ministrid keeldusid otsesõnu ütlemast, kas Suurbritannia toetab USA tegevust.

Eelmisel kuul hoiatas Salomé: „On sõdu, mida televisioonis ei näidata, aga need toimuvad iga päev.

Üks neist on Iraani ja Iisraeli vaheline põrandaalune konflikt. Droonid, tööstussabotaaž ja küberrünnakud moodustavad juba praegu vaikse sõjatandri.”

Ta paljastas, et suurim oht ​​on Iraani tuumareaktori hävitamine, millel oleks globaalne keskkonna- ja poliitiline mõju.

„Maailm on vaid sekundite kaugusel vaiksest tuumakriisist,” hoiatas ta, öeldes, et vaid kolm riigipead on teadlikud selle ohu tegelikust ulatusest.