NATO sõjalennukid tõsteti öösel õhku dramaatilise jõudemonstratsiooni käigus, kui Vladimir Putin lasi Ukraina peale välja hirmuäratava enam kui 500 raketi ja drooni tulelöögi.

Allianss asus tegutsema hirmu tõttu, et Venemaa rünnak võib levida ka naaberriikidesse. Poola kinnitas, et tema hävitajad on tõstetud õhku ja õhukaitse on viidud täielikku lahinguvalmidusse, vahendab Daily Mail.

Massiivne õhurünnak, milles osalesid strateegilised pommitajad Tu-95 , hävitajad MiG, hüperhelikiirusega raketid Kinžal, Iraani disainitud droonid Shahed ja ballistilised raketid Iskander, laastas Ukraina alasid ja vallandas Kiievi õhujõudude meeleheitliku reageeringu.

Ukraina ametnike teatel tulistati alla 475 Venemaa 537 õhurünnaku vahendist.

Poola operatiivjuhtkond kinnitas, et NATO hävitajad tõsteti õhku vastuseks Venemaa rünnaku ulatusele.

„Venemaa Föderatsiooni rünnaku tõttu Ukraina territooriumil asuvatele objektidele on Poola ja liitlaste lennuvägi alustanud tegutsemist meie õhuruumis,” öeldi avalduses.

„[Relvajõudude] operatiivjuht on aktiveerinud kõik tema käsutuses olevad jõud ja ressursid.”

„Valves olevad hävitajapaarid on õhku tõstetud ning maapealsed õhukaitse- ja radariluuresüsteemid on saavutanud kõrgeima valmisoleku.

Asutatud meetmete eesmärk on tagada julgeolek ohustatud piirkondadega piirnevatel aladel.”

Kinnitati, et üks „kangelaspiloot” hukkus risttules.

32-aastane kolonelleitnant Maksõm Ustimenko kuulutati rahvuskangelaseks pärast seda, kui ta tulistas üksinda alla tulistas õhusihtmärki, enne kui tema lennukit surmavalt tabati.

„Piloot kasutas kogu pardal olevat relvastust ja tulistas alla seitse õhusihtmärki,” teatas Ukraina õhuvägi.

„Viimase lennu ajal sai tema lennuk kahjustada ja hakkas kõrgust kaotama. Maksõm Ustimenko tegi kõik endast oleneva, viis lennuki asulast eemale, kuid tal polnud aega katapulteeruda… Ta suri kangelasena.”

Langenud piloot lendas Ameerika toodetud lennukiga F-16-ga.

Täiemahulist õhurünnakut, mis oli suunatud linnadele idast läände, kirjeldati kui ühte võimsamat õhurünnakute lainet pärast Venemaa sissetungi algust 2022. aastal.

Krementšukis avanesid apokalüptilised vaatepildid pärast seda, kui endist naftatöötlemistehast tabas tiibrakettide, hüperhelikiirusega Kinžali rakettide ja kamikaze droonide tuli.

Samal ajal süütas otsene raketirünnak Zaporižjas suure tööstusrajatise.

„Ühe ettevõtte tootmisüksus sai kahjustada,” kinnitas piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Ivan Fjodorov.

Ka Mõkolaiv ja Donetski oblasti osad said kannatada, kuna Kremli väed jätkasid infrastruktuuriobjektide ründamist üle kogu riigi.

Lvivi linnas, mis on ohtlikult lähedal NATO idatiivale, ütles linnapea Andri Sadovõi, et Vene väed võtsid sihikule kriitilise infrastruktuuri. Kuid tsiviilkodusid ega inimelusid ei kaotatud.

Ühe öö jooksul lasti välja kokku 477 drooni Shahed, neli hüperhelikiirusega raketti Kinžal, seitse ballistilist raketti Iskander-M/KN-23 ja 41 tiibraketti Kh-101/Iskander-K.