Väljaande Suomen Sotilas endine peatoimetaja Jaakko Puuperä leiab, et NATO liitlaste seas oleksid Ungari, Kreeka, Hispaania, Türgi, Rumeenia ja Bulgaaria kõige ebausaldusväärsemad kaitsjad, kui Venemaa peaks Soomet ründama. Tal on teatud reservatsioon ka Ameerika Ühendriikide toetuse suhtes.

Ungari on [Vladimir] Putini sülekoer. On üsna selge, et Ungari on täiesti ebausaldusväärne liitlane. Mis puutub teistesse, siis ma ütlen lihtsalt, et te ei tohiks neile loota, sõnab ta.

Tema sõnul kiirustaksid vähemalt teised Põhjamaad, Balti riigid ja Poola tõenäoliselt Soomele appi, vahendab Iltalehti.

Jah, Suurbritannia või Ameerika Ühendriigid toetaksid kindlasti ka mingil moel. Saksamaa ja Prantsusmaa on väga usaldusväärsed, eeldusel, et Soome toetamine on nende huvides ja seda saab nende kodanikele müüa, märgib ta.

NATO kaitseliidu kõige olulisem põhimõte on, et rünnak ühe liikmesriigi vastu on rünnak kogu kaitseliidu vastu. Seega on kõigil liikmesriikidel kohustus toetada rünnaku all olevat liitlasriiki.

Pew keskuse uuring näitab, et avalikkuse suhtumine NATO-sse on mõnes riigis viimase aasta jooksul muutunud negatiivsemaks. Näiteks Kreekas on kaitseliidu suhtes positiivne arvamus vaid 28 protsendil vastanutest. Pew keskus viis läbi küsitlused 25 riigis. Soomest andmeid ei kogutud.

Samal ajal on inimeste sümpaatia Venemaa vastu aasta jooksul suurenenud mõnes NATO liikmesriigis, näiteks Kreekas, Ungaris, Itaalias ja Türgis.

Kreekal on Venemaaga tugev kultuuriline side, mõlemad on õigeusklikud riigid ja seal võib olla teatud seos. Lõppkokkuvõttes on määravaks majanduslikud tegurid, ütleb Puuperä.

Lisaks on Euroopa kodanike tahe riiki kaitsta suhteliselt madal. Näiteks 45 riigis läbi viidud uuringu kohaselt oli riigi kaitsmise tahe madalaim Hispaanias, Saksamaal ja Itaalias, kus vaid 14 protsenti vastanutest ütles, et on valmis oma riiki kaitsma.

Ukraina endine välisminister Dmõtro Kuleba hoiatas juuni alguses, et Suurbritannia seisab peagi silmitsi raske valikuga: kas saata sõdurid Euroopasse Venemaa vastu võitlema või olla tunnistajaks kaitseliidu NATO lagunemisele.

Kuleba sõnul on Putini eesmärk paljastada, kuidas NATO kollektiivkaitse põhineb valedel ja kui nõrk Euroopa tegelikult on. Ta hoiatas, et Venemaa võib peagi rünnata NATO territooriumi. Kui EL või NATO kõhkleksid kasvõi hetkeks, kui rünnakut liikmesriigi vastu on peatselt oodata, oleks see mõlema lõpp, ütles ta.

Ka NATO peasekretär Mark Rutte on mitu korda hoiatanud Venemaa rünnaku võimalikkuse eest. Tema sõnul võib Venemaa olla rünnakuks valmis viie aasta jooksul.

Kui Venemaa hakkab katsetama, kas me oleme millekski valmis, siis peame näitama jõudu. Vastasel juhul lakkaks NATO eksisteerimast, ütleb Jaakko Puuperä Iltalehtile.

Sel nädalal toimus Haagis NATO tippkohtumine. Päevakorras oli peamiselt liikmesriikide kaitsekulutuste suurendamine viie protsendini iga riigi sisemajanduse kogutoodangust.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez teatas pühapäeval, et Hispaania on saanud NATO-lt erandi sihtmärgist kõrvale jäämiseks. Asjatundja sõnul on üks põhjus see, et oma geograafilise asukoha tõttu ei suhtu Hispaania Venemaa sõjalisse ohtu samamoodi või ei pea seda enda jaoks eksistentsiaalseks küsimuseks.

Puuperä leiab ka, et Lõuna- ja Kesk-Euroopas tundub Venemaa oht kaugem ja oma mured kaaluvad rohkem. Lisainvesteeringud kaitsesse koormavad riikide eelarveid, mis võib tähendada vähem ressursse muude asjade jaoks. Poliitilised otsustajad mõtlevad sageli järgmistele valimistele ja Puuperä sõnul võib see vähendada kaitsekulutuste suurendamise valmisolekut.

Lääneriikides oleme heaoluinimesed ja me pole tegelikult valmis millestki loobuma. Kui küsimus on selles, kas teie ostujõud väheneb viie protsendi võrra, vastavad päris paljud inimesed „aitäh, aga ei aitäh”, ütleb Puuperä.

Võrreldes sellega, milliseid investeeringuid oleks Euroopa tasandil vaja, et hoida Ameerika Ühendriigid sees ja Venemaa eemal, on see üsna väike, lisab ta.

Puuperä sõnul sõltub NATO riikide valmisolek ja tahe oma liitlasi kaitsta palju näiteks riikide enda poliitilisest olukorrast ja välispoliitilistest huvidest. Lisaks kaitsevalmidusele tekitab ebakindlust liitlaste kaitsevõime.

Suurbritannia on oma relvajõud väga rängalt hooletusse jätnud. Neil on küll löögivõime ja tohutu huvi tegutseda Läänemerel ja Arktika piirkonnas ning see on olnud juba 16. sajandist. Kuid kui tugev see huvi Ukraina-suguses olukorras oleks, on endiselt suur küsimus, sõnab ta.

Puuperä leiab, et ka Ameerika Ühendriike ei saa praegu usaldada. USA president Donald Trump on korduvalt nõudnud, et Euroopa investeeriks rohkem oma kaitsesse, ning Washington on saatnud selge sõnumi, et Euroopat ei tohiks uinutada Ameerika Ühendriikide jätkuv toetus.

Meil ​​on Ameerika Ühendriikidega üsna sünge olukord. Oleme magusalt maganud ja nüüd ärkame haraka naeru peale. Euroopas on kombeks olnud arvata, et Ameerika hoolitseb asjade eest. Ameerika Ühendriike ei saa üldse usaldada, aga see on natuke sunnitud, kui me oleme temast nii sõltuvad, märgib ta.

Euroopa sõltub Ameerika Ühendriikidest mitmes mõttes, näiteks luure ja positsioneerimistehnoloogia osas. Puuperä sõnul tuleks sõltuvus Ameerika Ühendriikidest kiiresti murda, isegi kui see tähendab Euroopale kulukat arvet.

Euroopa peab hakkama ise asju ajama. Piisav jõudemonstratsioon on oluline sõja ärahoidmiseks, aga ka siis, kui see on vajalik, lisab ta.

Puuperä sõnul peaks Euroopa ka Ukraina toetuseks koonduma ideega „kõik mängu”.

Puuperä on kirjutanud raamatu „Pekka Toveri – Ukraina sõjast” koos endise Soome kaitseväe luurejuhi, praeguse europarlamendi liikme Pekka Toveriga.