Iraani kõrgeim juht saatis täna esmaspäeval 23. juunil oma välisministri Moskvasse, et paluda president Vladimir Putini kaudu Venemaalt lisaabi pärast USA suurimat sõjalist operatsiooni Iraani Islamivabariigi vastu pärast 1979. aasta revolutsiooni.

USA president Donald Trump ja Iisrael on avalikult spekuleerinud kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei tapmise ja režiimivahetuse üle, mille tõttu Venemaa kardab, et see võib Lähis-Ida veelgi destabiliseerida, vahendab Reuters.

Kuigi Putin on Iisraeli rünnakud hukka mõistnud, pole ta veel USA rünnakuid Iraani tuumaobjektidele kommenteerinud, kuigi eelmisel nädalal kutsus ta üles rahulikuks jääma ja pakkus Moskva teenuseid vahendajana tuumaprogrammi küsimuses.

Iraani välisminister Abbas Araghchi pidi edastama Khamenei kirja Putinile, milles palutakse viimase toetust, ütles kõrge allikas Reutersile.

Iraani allikate sõnul pole Iraan Venemaa toetusest seni vaimustuses olnud ja riik soovib, et Putin teeks rohkem, et toetada riiki Iisraeli ja Ameerika Ühendriikide vastu. Allikad ei täpsustanud, millist abi Teheran soovib.

Kreml teatas, et Putin võtab Araghchi vastu, kuid ei öelnud, mida arutatakse.

Riiklik uudisteagentuur TASS tsiteeris Araghchit, kes ütles, et Iraan ja Venemaa koordineerivad oma seisukohti Lähis-Ida praeguse eskaleerumise kohta. Teherani pikaajaline liitlane Venemaa mängib rolli Iraani tuumaläbirääkimistel Läänega, olles ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega liige ja allkirjastanud varasema tuumalepingu, millest Trump oma esimesel ametiajal 2018. aastal loobus.

Kuid Putin, kelle armee peab Ukrainas neljandat aastat suurt kurnamissõda, pole näidanud üles erilist isu USA-ga Iraani pärast vastasseisuks just siis, kui Trump püüab Moskvaga suhteid parandada.

Putin on korduvalt pakkunud end vahendajaks USA ja Iraani vahel ning edastanud neile Moskva ideid konflikti lahendamiseks, tagades samal ajal Iraani juurdepääsu tsiviilotstarbelisele tuumaenergiale.

Putin ütles, et Iisrael on andnud Moskvale kinnituse Vene spetsialistide ohutuse kohta, kes aitavad õhurünnakute ajal ehitada Bushehri tuumaelektrijaamas veel kahte reaktorit.

Kuigi Moskva on ostnud Iraanilt relvi oma sõjaks Ukrainas ja sõlminud selle aasta alguses Teheraniga 20-aastase strateegilise partnerluslepingu, on nende sajandeid kestnud suhted kohati keerulised olnud.

Partnerlusleping ei sisalda vastastikuse kaitse klauslit.

Venemaa sees kutsuti Venemaad üles toetama Iraani samamoodi nagu Washington on toetanud Ukrainat – sealhulgas õhutõrjesüsteemide, rakettide ja satelliitluure abil.

Pühapäeval tegid Venemaa, Hiina ja Pakistan ÜRO Julgeolekunõukogus ettepaneku, et 15-liikmeline organ võtaks vastu resolutsiooni, mis nõuab pärast USA rünnakuid viivitamatut ja tingimusteta relvarahu Lähis-Idas.

Venemaa ÜRO suursaadik Vassili Nebenzja meenutas, kuidas USA endine riigisekretär Colin Powell esitas 2003. aastal ÜRO Julgeolekunõukogus argumendi, et Iraagi president Saddam Hussein kujutab endast otsest ohtu maailmale riigi keemia- ja bioloogiliste relvade varude tõttu.

„Jälle palutakse meil uskuda USA muinasjutte, et taas kord tekitada kannatusi miljonitele Lähis-Idas elavatele inimestele. See kinnistab meie veendumust, et ajalugu pole meie USA kolleegidele midagi õpetanud,” ütles ta.