Endisel USA presidendil Joseph Biden juunioril diagnoositi reedel eesnäärmevähi agressiivne vorm, mis on levinud tema luudesse, teatas tema kantselei pühapäevases avalduses.

Diagnoos saadi pärast seda, kui Biden teatas kuseteede haiguse sümptomitest, mille tõttu avastasid arstid tema eesnäärmest „väikese sõlme”. Bideni vähki „iseloomustab Gleasoni skoor 9” ja „metastaasid luudes”, öeldakse avalduses.

Gleasoni skoori kasutatakse kirjeldamaks, kuidas eesnäärmevähk mikroskoobi all välja näeb; 9 ja 10 on kõige agressiivsemad. Vähk on 4. staadiumis, mis tähendab, et see on levinud, vahendab New York Times.

„Kuigi see kujutab endast haiguse agressiivsemat vormi, näib vähk olevat hormoonitundlik, mis võimaldab tõhusat ravi,” seisab Bideni büroo avalduses, mis oli allkirjastamata. „President ja tema perekond vaatavad koos oma arstidega läbi ravivõimalused.”

82-aastane Biden lahkus ametist jaanuaris Ameerika ajaloo vanima ametisoleva presidendina. Kogu oma presidendiks oleku ajal seisis Biden silmitsi küsimustega vanuse ja tervise kohta, mistõttu ta loobus oma partei survel tagasivalimiskampaaniast.

Eesnäärmevähi eksperdid ütlevad, et Bideni diagnoos on tõsine ja kui vähk on levinud luudesse – kuhu see kipub minema –, ei saa seda ravida. Kuid Duke’i ülikooli eesnäärmevähi ekspert dr Judd Moul ütles, et mehed, kelle eesnäärmevähk on levinud, „võivad elada viis, seitse, kümme või rohkem aastat”.

Esimene rünnak on eesnäärmevähki toitva testosterooni äralõikamine. Dr Moul ütles, et kui ta 1980. aastatel uroloogina alustas, tehti seda mehe munandite eemaldamise teel. Tänapäeval on meestel valida kahe süstiga manustatava ravimi vahel, mis blokeerivad munandites testosterooni tootmist, või võtta pill, mis teeb sama. Lisaks võtavad mehed ravimeid, mis blokeerivad testosterooni, mida organism võib toota hoolimata selle tootmist pärssivatest ravimitest.

Dr Moul ütles, et näeb regulaarselt härra Bideni vanuses mehi sarnaste eesnäärmevähi diagnoosidega. „Ellujäämise määr on viimase kümnendi jooksul peaaegu kolmekordistunud,” ütles ta.

President Trump, kes on korduvalt Bidenit solvanud ja süüdistanud teda enamikus riigi probleemides, oli nende seas, kes tegi pühapäeva õhtul toetavaid avaldusi.

„Melanial ja mul on kurb kuulda Joe Bideni hiljutisest meditsiinilisest diagnoosist,” kirjutas Trump sotsiaalmeedias. „Avaldame oma soojad ja parimad soovid Jillile ja perele ning soovime Joele kiiret ja edukat paranemist.”

Endine asepresident Kamala Harris, kes teenis koos Bideniga, ütles, et tema ja ta abikaasa olid endise presidendi diagnoosist teada saades kurvad.

„Joe on võitleja – ja ma tean, et ta astub sellele väljakutsele vastu sama jõu, vastupidavuse ja optimismiga, mis on tema elu ja juhtimist alati määranud,” kirjutas ta sotsiaalmeedias. „Loodame täielikku ja kiiret paranemist.”

Pärast ametist lahkumist on Biden hoidnud suures osas madalat profiili, veetes suurema osa ajast Delaware’is ja sõites Washingtoni, et kohtuda töötajatega, et planeerida oma presidendijärgset elu. Pärast seda, kui Trumpil möödus 100 päeva ametisse astumisest ning enne tema presidendiametit ja 2024. aasta kampaaniat käsitlevate raamatute ilmumist, osales Biden intervjuudes, et tõrjuda väiteid, et ta kannatab vaimse allakäigu all.

„Nad eksivad,” ütles Biden saates „The View” antud intervjuus. „Seda ei toeta miski.”

Ta ütles ka, et oleks võinud Trumpi alistada, kui ta poleks kampaaniast taandunud.

Sellegipoolest on paljud tippdemokraatid olnud sunnitud arvestama oma kindla toetusega Bideni tagasivalimiskampaaniale enne katastroofilist debatti eelmise aasta juunis, kus ta näis olevat segaduses ja loid. Pärast väljalangemist toetas Biden Harrist, kes aga kaotas Trumpile.

Õli lisas tulle sel nädalavahetusel Bideni 2023. aastal antud intervjuu erinõuniku Robert Huriga, kes uuris tema salastatud dokumentide käsitlemist. Axios avaldas terve viietunnise salvestuse enne Trumpi administratsiooni plaane see sel nädalal avaldada ning see paljastab Bideni peatunud hääle ning raskused kuupäevade ja üksikasjade esitamisega.

Hur keeldus lõpuks Bideni vastu süüdistuste esitamisest osaliselt, sest tema sõnul leiab vandekohus, et president on „kaastundlik, heatahtlik ja kehva mäluga eakas mees”.

Eelmise, 2024. aasta veebruaris, kui Biden oli veel president, kuulutas tema kauaaegne arst ta pärast Walter Reedi riiklikus sõjaväemeditsiini keskuses rutiinset füüsilist läbivaatust „teenistuskõlblikuks”.

Biden ja tema perekond on oma elu jooksul silmitsi seisnud paljude terviseprobleemidega. 1988. aastal võitles Biden kahe ajuaneurüsmiga, mis ähvardasid tema poliitilise karjääri lõpetada. Tema poeg Beau suri 2015. aastal glioblastoomi, mis on ajuvähi agressiivne vorm.

Kui Bidenilt küsiti jaanuaris vahetult enne ametist lahkumist, kas tal oleks jätkunud jõudu veel neli aastat teenida, vastas ta, et ei tea.

„Kes kurat teab? Siiani on kõik hästi,” ütles ta USA Todayle antud intervjuus. „Aga kes teab, mis minust saab, kui olen 86-aastane?”