Soome valitsus peab Euroopa rööpmelaiusele ülemineku osas võtma poliitilise seisukoha, ütleb teede- ja sideminister Lulu Ranne.

Valitsus peab selle ametiaja jooksul langetama otsuse, millal läheb Soome täielikult üle Euroopa rööpmelaiusele. Nii räägib teede- ja sideminister Lulu Ranne MTV saates Uutisextra.

Peame selle valitsuse ajal otsuse tegema. See ei hõlma ainult suurt visiooni, vaid ka planeerimist.

Nii et otsus on minna ühel hetkel üle Euroopa rööpmelaiusele?

Jah. Meil pole siin tegelikult valikut. Ainus alternatiiv on meil valida ajakava ja meetod, mille järgi seda ellu viia.

Põhjus on eelmisel suvel jõustunud EL-i määrus, mis nõuab, et Euroopa rööpmelaiust tuleb erineva rööpmelaiusega liikmesriikides „uurida, planeerida ja edendada”.

Eesmärk on ühtlustada raudteevõrku ja tõhustada liikumist liikmesriikide vahel.

Soomes on rööpmelaius ligikaudu 90 millimeetrit laiem kui mujal Euroopas.

Isegi osaline üleminek Euroopa rööpmelaiusele tähendaks aastakümneid kestvaid hiiglaslikke investeeringuid.

Ministeeriumi varasema raporti kohaselt ei tasu rööpmelaiuse muutmine end ära, sest see oleks soodustustega võrreldes liiga kulukas.

Nüüd uurib ministeerium taas Euroopa rööpmelaiusele üleminekut, sest EL nõuab seda. Uuringu esimene etapp valmib lähinädalatel, sõnab Ranne.

Teede- ja sideministeeriumi transpordinõunik Maria Torttila kinnitab, et juba sel valitsusajal ehk aastaks 2027 tuleb selguda, millises graafikus ja kui suures ulatuses läheb Soome üle Euroopa rööpmelaiusele.

Torttila sõnul ei kohusta EL-i määrus Soomet vähemalt praegu täielikult Euroopa rööpmelaiusele üle minema.
EL-i määrus puudutab ligikaudu 3810 kilomeetrit raudteevõrgustikku, kogu Soome raudteevõrgustik on aga ligikaudu 5600 kilomeetrit pikk.

Valitsus otsustas oma eelarve kõnelustel rahastada 20 miljoni euroga Rail Nordica projekti ehk Euroopa rööpmelaiuse pikendamist Rootsist Soome lühikese rööpmelõiguga.

„Nüüd alustame Põhja-Soomest Lapimaast ja seejärel laiendame planeeringut ja vaateid kogu Soomele,” ütleb Ranne.

Soome jaoks parandaks üleminek laiemalt Euroopa rööpmelaiusele ka varustuskindlust ja sõjalist mobiilsust.

EL julgustab liikmesriike rööpmelaiust vahetama ning seetõttu võib EL anda toetusi eelkõige Euroopa rööpmelaiusele rajatavatele raudteeprojektidele.

Soomes on praegu kavandamisel mitmed raudteeinvesteeringud, näiteks Lääneraudtee, mis oli varem tuntud kui Turu ühetunnirongi projekt.

Kas siis peaks ka Lääneraudtee ehitama Euroopa rööpmelaiusele?

Ka seda hinnatakse selles kontekstis, ütleb Ranne.

Samas ütleb Ranne, et Lääneraudtee projekti saatuse üle on valitsusel vaja veel laiapõhjalist ja avatud arutelu.

Ranne on projekti suhtes olnud skeptilisem kui peaminister Petteri Orpo, kes on tugevalt kaitsnud Lääneraudtee elluviimist.

Usun, et meil on varsti kevadel arutelu selle üle, kuidas edasi minna, sõnab Ranne.

Meil ​​on (Lääneraudtee) ettevõtte kohta valitsusprogrammi sissekanne, aga loomulikult tuleb meie ümber maailma muutudes mõelda ka sellele, kas see on tohutut investeerimisvajadust arvestades praegusel hetkel ja geopoliitilises olukorras prioriteet number üks, märgib ta.

Läbirääkimised omavalitsuste ja riigi vahel Lääneraudtee projekti üle on seisma jäänud märtsi lõpust, sest kulude täpses jaotuses pole kokkulepet saavutatud, ütleb Ranne.

Mida täpselt läbirääkimistel tekkinud lahkarvamus puudutab, Ranne avaldada ei soovi.

Küll aga jääb ta enda sõnul kindlaks, et asjaga hakatakse tegelema vastavalt valitsusprogrammile ning projekti investeeritakse 400 miljonit eurot riigi raha ja mitte rohkem.