Briti väljaande Times andmetel tabas kaitseministrit vedanud õhuväe RAF-i lennukit elektroonilise sõjapidamise rünnak pärast seda, kui see lendas Venemaa piiri lähedal.

John Healey oli teel koju pärast Kagu-Eestis paiknevate Briti sõdurite külastamist, kui tema valitsuslennuki satelliidisignaal katkes.

Arvatakse, et Venemaa oli signaali segamise taga, mis blokeeris lennuki GPS-i kogu kolmetunnise tagasilennu ajaks.

Sülearvutid ja nutitelefonid ei saanud internetiga ühendust ning piloodid olid sunnitud oma asukoha arvutamiseks kasutama vanu inertsiaalseid navigatsioonisüsteeme. Häired põhjustasid ka kokpitis armatuurlaua talitlushäireid lennukis Dassault Falcon 900LX, mida kasutab ka kuningas.

Healey lendas neljapäeval koos poliitiliste ja sõjaliste nõunikega, samuti kolmetärni kindralleitnandi, kahe fotograafi ja Timesi reporteriga.

Reisijatele kinnitati, et lennuk saab endiselt ohutult lennata, ja arvatakse, et segamine toimus reisi alguses Venemaa territooriumi lähedal. Satelliidisignaali ei õnnestunud aga taastada ilma lennuki väljalülitamise ja taaskäivitamiseta, mis oli õhus olles võimatu. Üks RAF-i pilootidest ütles, et see oli haruldane olukord, mida ta polnud pikka aega kogenud.

Kaitseallikas kirjeldas intsidenti kui hoolimatut Venemaa sekkumist, mis oleks võinud potentsiaalselt mõjutada tsiviillennukeid, kuid ütles, et RAF oli selleks lahendamiseks hästi ette valmistatud.

Polnud selge, kas kaitseministrit otse sihiti, kuid lennutrajektoor oli õhusõidukite jälgimise veebisaitidel nähtav. GPS-häireseadmeid saavad kasutada Venemaa õhusõidukid, sealhulgas droonid, kuid enamasti paigutatakse need maapealsetele sõidukitele.

2024.aastal arvati, et Venemaa segas umbes 30 minutiks toonase kaitseministri Grant Shappsi lennuki GPS-signaali, kui tema lennuk lendas Läänemere ääres asuva Venemaa territooriumi Kaliningradi lähedal.

Visiidi ajal sai Healey Briti armee kõrgematelt ohvitseridelt infotunde salajases asukohas Võru lähedal Kagu-Eestis, mida pidevalt vaevab elektrooniline sõda.

Briti 4. kergebrigaadi väed on tuhandete seas, kes on piirkonda saadetud osalema õppusel „Kevadtorm” ja takistama 40 kilomeetri kaugusel üle piiri paiknevate Vene vägede võimalikku sissetungi. Venemaa ridades on ka 76. kaardiväe dessantdiviisi eliitsõdurid, kes vastutasid Butša veresauna eest Ukrainas.

Segamise ja luuramisega tegelemine on osa Ühendkuningriigi sõdurite igapäevaelust ning neid on jälginud kahtlustatavad vaenlase agendid autodest ja Orlani droonidest õhust. Salaoperatsioonidel osalevad sõdurid panevad enne ajutisest baasist väljumist selga tööülikonnad, et maskeerida end ehitustöölisteks ja vältida avastamist.

Teised töötajad kannavad rinnal „suhkrukuubikuid”: sigaretikarbi suuruseid seadmeid, mis jälgivad kohalikke sagedusi ja annavad saabuvate droonide tuvastamisel kurjakuulutavaid piiksusid. See annab neile väärtuslikke sekundeid varjumiseks.

Mustade Rottidena tuntud lahingubrigaad meenutab väidetavalt kõige rohkem Ukraina rindejõude, olles viimase kahe aasta jooksul kiiresti arendanud droonisõja võimekust. Selle sõdurid said esimestena loa uute fikseeritud tiivaga kamikaze-droonide opereerimiseks, mida ei saa turvakaalutlustel nimetada, kuid mis on elektrooniliste häirete suhtes väga vastupidavad ja loodud stardiks ilma GPS-ita.

Relvad on ühendatud täiustatud tehisintellektil põhineva tarkvaraga, mis võimaldab sõduritel „näha vaenlast kiiremini, tegutseda kiiremini ja tappa kiiremini”, öeldi Healeyle briifingul Briti armee maavägede ülema kindralleitnant Zac Stenningi ja 4. kergebrigaadi ülema brigaadikindral Oli Dobsoniga. Ühendades valvesensorid, side- ja relvasüsteemid, vähendab programm rünnaku läbiviimiseks vajalikku „tapmisahelat” 15 inimeselt, mis võtab mitu tundi, ühele sõdurile, kes suudab sihtmärgi hävitada nelja minutiga.

Enne kaeviku külastamist kuulis Healey ka seda, kuidas puudega ääristatud piiri oli tugevalt kindlustatud tankitõrje kraavide ja draakonihammastega, samuti maasse kaevatud punkritega.

Kaitseministrid kardavad, et president Putin võib olla valmis Euroopat vallutama kümnendi lõpuks, kui Ukrainaga sõlmitakse rahuleping. Eestit peetakse üheks tõenäolisemaks sihtmärgiks.

Healeyt hoiatati, et Briti väed vajavad piiri nõuetekohaseks kaitsmiseks palju rohkem droone kui neil praegu on. Mustadel Rottidel on vähem kui viiendik selleks vajalikust FPV (esimese isiku vaatega) droonide arvust, mis aga Venemaa-vastases sõjas kestaks vaid umbes nädala.

Kamuflaažis snaipritest ümbritsetud telgis väljaandele Times antud intervjuus lubas Healey, et Suurbritannia sõjamasin rahuldab konflikti korral vägede vajadused.

Ta rõhutas, et droonide varumine on keeruline innovatsiooni kiire tempo tõttu, mis muudab mudelid päevadega vananenuks. „Me peame neid kindlasti rohkem hankima ja me töötame selle kallal,” ütles ta. „Kuid erinevalt vanamoelisest laskemoonast või süsteemidest ei taha me massiliselt [droone], kui need vananevad väga kiiresti. Meil ​​peavad olema tehased, mis on pidevalt töökorras, toodavad, arendavad ja täiustavad viisil, mida Ukraina vajab võitluses Venemaaga … et olla oma vastastest sammu võrra ees.”

Vaatamata droonide puudusele olid piiri lähedal paiknevad Briti sõdurid enesekindlad. Küsimusele, kas ta on mures Vene eliitvõitlejatega vastamisi mineku pärast, vastas üks major: „Ei, laske nad edasi. Ma eelistaksin head võitlust ja nad pole Briti vägedega võrreldes midagi. Lisage sellele veel meie eliitväed, pole mingit võimalust, et nad vastu peavad.”

Times teatas sel kuul, et peaminister Keir Starmer peaks heaks kiitma 18 miljardi naelsterlingi suuruse kaitsekulutuste suurendamise, et valmistada relvajõude ette tulevaseks sõjaks. Healey ei kinnitanud numbrit, kuid ütles, et valitsus teab, et peab kaitsesse rohkem investeerima, lisades: „Peaminister on öelnud, et peame kulutama rohkem ja kiiremini ning me teeme seda. Me teeme teadaanded peagi.”

Ta hoiatas ka, et Putin, keda ta kirjeldas kui meisterlikku manipulaatorit, püüab ära kasutada kasvavat globaalset ebastabiilsust, lüües kiilusid NATO riikide vahele. Sõda Lähis-Idas, Hiina enesekindlam käitumine Taiwani suhtes ja Ameerika lahkumine Euroopast arvatakse olevat ideaalsed tingimused Kremlile lõhede külvamiseks, probleemide võimendamiseks ja pingete süvendamiseks alliansi sees.

Healey ütles, et USA soovib selgelt oma kohalolekut Euroopas vähendada, kuid ei astu alliansist välja. Ta lisas: „Nad ootavad, et see osa koormast jääks teiste Euroopa riikide kanda… Selle nimel me töötamegi.”

Healey rõhutas, et NATO tugevus on selle ühtsus ja eesmärgikindlus, lisades, et „NATO-s oleme tõusuteel Ameerika väljakutsele. Tal on täiesti õigus, president Trumpil, kutsuda Euroopa riike üles rohkem tegema.”

Iraani sõja mõjude ja suvepuhkuste tühistamise väljavaate kohta lennukikütuse hinnatõusu tõttu ütles ta, et soovib näha läbirääkimiste edu ja praeguse vaherahu „muutumist pikemaajaliseks rahukokkuleppeks”.

Kuid ta lisas: „Britid saavad oma suvepuhkust veeta, mis ka ei juhtuks. Ja edu neile.”