Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa juhitud „tahte koalitsioon”, mille eesmärk on aidata Ukrainat kaitsta pärast võimalikku relvarahu, võib asjaga kursis olevate inimeste sõnul seiskuda pärast seda, kui Valge Maja ei võta endale kindlaid kohustusi anda julgeolekutagatisi.

Rühmituse kaitseministrid kogunesid täna neljapäeval 10. aprillil NATO juurde Londoni ja Pariisi vaheliste vaidluste ajal selle üle, kas vabatahtlikest osalejatest koosnev rahuvalvejõud vajab USA „seljatagust”, ütlesid anonüümseks jääda soovinud inimesed. Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer on öelnud, et selline jõud on elujõuline ainult USA julgeolekugarantiide korral, vahendab Bloomberg.

Euroopa liidrid üritavad endale rolli luua USA juhitud relvarahukõnelustel seoses Venemaa sõjaga Ukrainas. Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on püüdnud veenda Donald Trumpi pakkuma sõdurite asemel õhujõude, piirivalvet ja luuret, kuid USA president on keeldunud selliste kohustuste võtmisest alates plaani kahe kuu tagusest väljakuulutamisest.

Ühendkuningriigi ametnikud rõhutavad, et see jääb koalitsiooni oluliseks komponendiks – EL-i, NATO ja NATO-väliste liitlaste rühm, kes on nõustunud toetama Ukrainat, kui USA tagasi astub. USA kaitsemehhanism peab olema, sest USA julgeolekugarantii on „ainus viis”, kuidas Venemaad tõhusalt heidutada Ukraina uue ründamise eest, ütles Starmer veebruaris, kui plaan tekkis.

Ettepanekutega kursis olevate inimeste sõnul on umbes 15 riiki kinnitanud oma valmisolekut panustada sellesse ettevõtmisse. Kuigi NATO ei ole praeguses etapis otseselt seotud, on Kanada ja Austraalia ametnike sõnul riikide hulgas, kes on pakkunud sõdureid Euroopa sõdurite kõrval töötama.

Prantsuse ja Briti armee juhid annavad kaitseministritele ülevaate pärast Ukraina-reisi, mille eesmärk on osaliselt hinnata riigi vajadusi, ning tutvustavad võimalusi konkreetseks planeerimiseks. Vägede sekkumise raamistik on endiselt arutelu all.

Hüpoteetiline vägede kavandatav vorm oleks see, et see lähetatakse alles pärast rahulepingu jõustumist. Täielikult varustatud Ukraina armee oleks esmane heidutusliin. Euroopa väed annaksid kindlustunde kriitilise tähtsusega riiklikus infrastruktuuris, suuremates sadamates ja rindejoonest kaugel asuvates linnades. Lääne ametnike sõnul on koalitsiooni lahutamatu osa tugev sõjajärgne Ukraina vägi.

Bloomberg on varem teatanud, et Euroopa julgeolek on muutumises ning kontinendi liitlased kutsuvad USA-d üles kooskõlastama kõiki plaane vähendada oma sõjalist kohalolekut kontinendil, et vältida NATO kaitsesüsteemi destabiliseerimist.

Samuti anonüümseks jääda soovinud Euroopa ametnikud ütlesid, et nõustusid sellega, et Trumpi administratsioon viib peaaegu kindlasti välja osa mandrile paigutatud umbes 80 000 USA sõdurist, sealhulgas mõnest idapoolsest riigist, mis on Venemaa ohule kõige enam avatud. Nad ütlesid, et nende tähelepanu on suunatud sellise muutuse halvima mõju leevendamisele.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius kirjeldas ohtu Euroopa rahule kui viimaste aastakümnete tõsiseimat ohtu. „Uus föderaalvalitsus peab algusest peale keskenduma sellele pingelisele olukorrale, sellele püsivale Euroopa julgeolekukriisile,” ütles Pistorius sõduritele visiidil Bundeswehri uude operatsioonide väejuhatusse Berliinis.

„Väljakutsed, millega me kõik Saksamaal ja Euroopas silmitsi seisame, on enneolematud,” ütles Pistorius, kes on määratud uueks ametiajaks ametisse tuleva kantsleri Friedrich Merzi juhtimisel. „Peame valima õige kursi oma riigi kaitseks ja julgeolekuks. Peame seda tegema kohe ja otsustavalt.”

Ta lisas, et Saksamaa peab Euroopa julgeoleku nimel palju rohkem ära tegema. Seda tehakse koos Euroopa partnerite ja NATO liitlastega. „Ja me peame selles palju rohkem juhtrolli võtma,” ütles Pistorius.