Isiklike häältenumbrite poolest koges suurimat krahhi parlamendi esimees, põlissoomlaste esindaja Jussi Halla-aho. Kui eelmistel kohalikel valimistel Helsingis kogus ta 18 978 häält, siis nüüd oli tema häälte arv suhteliselt tagasihoidlik 5864. Ta langes suurima häältemagneti kohalt kuuendaks.
Raske õhtu oli see ka põlissoomlaste juhi, rahandusminister Riikka Purra jaoks. Tema häältesaak kohalikel valimistel vähenes nelja aasta taguselt 1314 häälelt poole võrra 764 häälele. Tema vallas Kirkkonummis sai kohalikel valimistel enim hääli rootsi erakonna RKP liige Anders Adlercreutz, kes kogus 1581 häält.
Häälte arvult oli koonderakonna omavalitsus- ja regionaalminister Anna-Kaisa Ikonen valimistel üks suuremaid kaotajaid. Nüüd sai ta 2431 häält, neli aastat tagasi kogus ta Tamperes 5078 häält. See oli oli ülekaaluka häältesaagi kogunud Sanna Marini järel suuruselt teine tulemus.
Suuri langusi oli näha ka pealinnas. Helsingis kandideerinud Liike Nyti juhi Harry Harkimo häältesaak langes 4377 häälelt 1828 häälele. Liike Nyt kaotas kaks oma kolmest volikogu kohast, seega on Harkimo erakonna ainus volinik Helsingis.
Eelmiste valimiste järel koonderakonnast põlissoomlaste juurde üle läinud majandus- ja energeetikaminister Wille Rydman oli Helsingis üks suuri kaotajaid. Tema häältesaak langes 3816-lt 2037-le.
Kuigi kõige märkimisväärsemad kaotajad olid võimuerakondade kandidaadid, toimus drastilisi langusi ka opositsioonierakondade ridades. Helsingis kaotas roheliste Fatim Diarra üle 1400 hääle (eelmistel valimistel 3857, praegu 2440) ja sotside Erkki Tuomioja ligi pooled (eelmistel valimistel 2108, praegu 1601). Roheliste Iiris Suomela 1158 häält on nüüdseks muutunud tagasihoidlikuks 374 hääleks. Eelmistel kohalike omavalitsuste valimistel kandideeris Suomela Tamperes, nüüd Helsingis.
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.