Lisaks Lapimaa häälekuninganna poliitilisele karjäärile iseloomustavad teda ülehüppamine teise parteisse ja taotlus politseile uurida kohalike koonderakonna poliitikute tegevust.

Lapi valimisringkonna vaieldamatu häältemagnet oli põhisoomlaste esindaja Sara Seppänen (endise nimega Tuisku), kes kogus 11 145 häält, jättes selja taha näiteks tuntud keskerakondlase Katri Kulmuni ligi 3000 häälega.

Olen selle tulemuse puhul väga üllatunud ja alandlikult tänulik. Ma ei oodanud midagi sellist. Võib-olla veerandit sellest häälte arvust julgesin loota, räägib Seppänen MTV uudistele.

Seppänen leiab, et edu taga on pikaajaline töö kohalikus poliitikas.

Rovaniemist pärit kooliõpetaja ja doktorant Seppänen (s. 1982) on juba Lapimaa Liidu volikogu esimees ning Rovaniemi linnavalitsuse ja volikogu liige. Nüüd saab temast esimeseks ametiajaks parlamendi liige.

Häälte arvu kasv oli märkimisväärne, sest viimastel parlamendivalimistel saavutas Seppänen 2216 häälega toona koonderakonna kandidaadi ja perekonnanimega Tuisku asendusliikme koha. Toona oli ta Lapimaal paremuselt teine koonderakonna kandidaat.

Praegused parlamendivalimised olid talle kolmandad valimised põlissoomlasena.

Varem oli Seppänen linnavolikogu koonderakonna fraktsioonis, kuid 2019. aastal arvati ta usalduse puudumise tõttu fraktsioonist üksmeelselt välja. 2020. aastal liitus ta põlissoomlaste fraktsiooniga.

Volikogu fraktsioonist välja arvamist põhjendasid koonderakonna kohalikud poliitikud karmide sõnadega.

Koonderakonna väärtuste hulka ei kuulu muudetud tõe või ebaõige teabe levitamine, reeglite rikkumine, teiste laimamine ja ähvardamine või väljapressimine, teatas koonderakonna fraktsioon Kaleva uudistes.

Usalduse puudumise aluseks ei ole mitte ainult uurimises olevad faktid, vaid ka Tuisku hooletus usalduskohustuste täitmisel ning kohatu ja diskrimineeriv käitumine teiste kandidaatide ja tema enda fraktsiooni nõunike suhtes, teatasid Kaleva andmetel koonderakonna Rovaniemi organisatsiooni liikmed paar kuud hiljem.

Avaldused viisid kriminaaluurimiseni, sest Tuisku tundis, et tema volikogust vabastamise teates on haavatud tema au.

Prokurör aga lõpetas eeluurimise, kuna leidis, et kuriteo kohta pole süüdistuse esitamiseks piisavalt tõendeid.

Kaleva teatel jõuti eeluurimisel muuhulgas järeldusele, et avalduses toodud asjaolud Tuiskule otseselt ei viidanud ning tema au haavata ei püütud.

Kaleva paljastas 2019. aasta lõpus, et kohalikest poliitilistest allikatest oli teatatud, et omavalitsus oli saanud Tuisku tollase tegevuse kohta arvukalt teateid.

Kaleva kirjutas muu hulgas, et Tuisku ja tema lähikond püüdsid sotsiaalmeedias tema tegevusega seotud kommentaaridesse sekkuda. Lahkarvamusi oli ka näiteks valimisreklaami osas.

Artikli andmetel olid vaidluse aluseks erakonnasisesed erimeelsused, näiteks kas juba toona häälekuninganna tiitlit kandnud Tuiskule anti tema toetuse kohta piisavalt kaalukad ja olulised ametikohad.

Tuisku ise iseloomustas artiklis, et temast sai ajujahi sihtmärk. Ta väljendas pettumust poliitikas nn heade vendade klubide üle.

Seppänen kommenteeris nüüd pärast parlamendivalimisi MTV-le antud intervjuus koonderakonna kohalikus fraktsioonis toimunut üksikasjalikult.

Tema seisukoht on, et kohalikus poliitikas tekitas väike seltskond inimesi suurt kahju ja meedia vahendusel esitati jõhkraid süüdistusi. Üksi ei vaidle keegi, nendib Seppänen.

Seppänen ütleb aga, et nende aastatetaguste sündmuste juurde ta naasta ei tahaks. Olen elus edasi liikunud ja loodan väga, et koonderakond ja põlissoomlased teevad koostööd. Koostööd tehakse kõigiga ja nii on see poliitikas, ütleb ta.

Parempoolses valitsuses tahaks Lapimaa häälekuninganna näha näiteks kristlikke demokraate, Rootsi erakonda ja Liike Nyti.

Seppänen ütleb, et on leidnud oma poliitilise kodu põlissoomlastes. Tema väärtushinnangud pole erakonnavahetusega muutunud.

Kodumaa heaks töötamine on olnud rõõm ja ma kirjutan täielikult alla meie erakonna programmile. Meil on olnud hea koostöö kogu erakonna ja Lapimaa ringkonna kandidaatide vahel ja see annab alati hea tulemuse, ütleb ta. Kui ma teeksin midagi teisiti, oleksin kohe alguses teise erakonna valinud, lisab ta naerdes.

Seppänen ütleb, et külastas oma valimiskampaania raames kõiki Lapimaa omavalitsusi. Ma armusin Lapimaa inimestesse. Seal on tõelised ja ausad inimesed, märgib ta.

Ta rõhutab Lapimaa potentsiaali ja loodab, et suudab parlamendisaadikuna piirkonna sõnumi lõuna poole viia. Seppäneni arvates nõuab muutunud geopoliitiline julgeolekuolukord ka pilgu pööramist põhja poole.

Soome on saar. Lapimaal on ühendus läänega, so Rootsi ja Norraga. See tähendab, et meil peaksid olema ka raudteeühendused ja teedevõrk korras, ütleb ta.

Seppänen ei kommenteeri, kas Lapimaa häälekuningannal on erakonnas lootusi ministriportfellile või muudele ametikohtadele. Siin me läheme üks asi korraga. Häälte arv on rahvaarvu arvestades kindlasti märkimisväärne, tõdeb ta. Loomulikult olen Lapimaa ja soomlaste nimel valmis kõikideks ülesanneteks.