Moskva on ühinenud Washingtoniga, kutsudes Ukrainat korraldama valimisi, tekitades Kiievis muret ajal, kui ta üritab tõrjuda Venemaa jätkuvat täiemahulist sissetungi.
Üllatav USA ja Venemaa üksmeel on tekitanud Ukrainas hirmu, et Venemaa president Vladimir Putin püüab Kiievit ja Washingtoni üksteise vastu välja mängida, et sõja lõpetamisega edasi minna, vahendab Politico.
USA presidendi Donald Trumpi Ukraina ja Venemaa erisaadik Keith Kellogg ütles nädalavahetusel: „Enamikus demokraatlikes riikides toimuvad valimised isegi sõja ajal. Ma arvan, et see on oluline. Usun, et see on demokraatiale hea. Tugeva demokraatia ilu seisneb selles, et potentsiaalseid kandidaate on rohkem kui üks.”
Moskva – kus Putin on sageli teatanud, et ta ei tunnista Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit seadusliku juhina – liikus esmaspäeval Kelloggi selja taha, kui Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles Moskvas ajakirjanikele, et president Zelenski ametiaeg on läbi.
Ta ütles, et „Ukraina juhtkonna legitimeerimine” oleks vajalik mis tahes rahuprotsessi osana.
Kiiev omakorda kardab, et valimiste korraldamine praegusel hetkel seab ohtu Ukraina ühtekuuluvuse ja avab riigi Venemaa destabiliseerivatele mõjutuskampaaniatele.
Kelloggi sõnavõtud ja nende kiire omaksvõtt Kremli poolt on löönud häirekellad helisema.
Üks anonüümsust palunud undine Ukraina minister ütles Politicole, et Washingtoni ja Moskva valimiste soovi samaaegsus on murettekitav, lisades, et see on esimene tõend, et Trump ja Putin nõustuvad, et nad tahavad Zelenskist lahti saada.”
Kreml ei selgitanud, kas rahuläbirääkimised sõltuvad sellest, kas Ukrainas toimuvad valimised või millist järjestust Venemaa silmas peab, kuid Moskva sõnul ei ole võimalik lõplikule kokkuleppele jõuda enne, kui poliitiline legitiimsus on tagatud. Kellogg ei avaldanud samuti valimiste järjestust ega sõjategevuse lõpetamist.
Reutersi teatel on Kellogg ja teised Valge Maja ametnikud välja käinud idee „suruda Ukrainat valimistega nõustuma osana esialgsest vaherahust Venemaaga”. Kellogg on toetanud Ukraina jaoks õiglase rahulepingu sõlmimist, kasutades Ameerika võimu Moskva mõjutamiseks. Ta on väitnud, et USA peaks jätkama sõjalise abi saatmist Ukrainale ja andma Kiievile julgeolekugarantiid, et vältida Venemaa edasist agressiooni.
Kuid Ukraina ei saa praegu seaduslikult valimisi korraldada. Riigi põhiseaduse kohaselt ei saa valimisi välja kuulutada sõja ajal, kui Ukrainas kehtib sõjaseisukord. Zelenski kuulutas sõjaseisukorra välja Venemaa täiemahulise sissetungi alguses 2022. aasta veebruaris, mille tulemusel lükati eelmisele, 2024. aastale plaanitud presidendi- ja parlamendivalimised edasi.
Valimiseksperdid on seadnud kahtluse alla ka valimiste korraldamise otstarbekuse ja teostatavuse, kuna riik võitleb oma ellujäämise eest pideva pommitamise all – ja oluline osa elanikkonnast on Ukrainas ümberasustatud või elab välismaal.
„Ukraina peaks korraldama oma järgmised valimised ajal, mil riik suudab tagada nende valimiste julgeoleku ja demokraatlikud standardid. Kuigi seda ei saa praeguse täiemahulise sõja ajal tagada,” ütlesid valimiseksperdid Peter Erben ja Gio Kobakhidze USA-s asuvast mittetulundusühingust International Foundation for Electoral Systems.
Sellest hoolimata ütles Kellogg, et „Ukrainas on valimised vajalikud”.
Kellogg ütles, et valimised võivad toimuda aasta lõpus, eriti kui Venemaaga sõlmitakse vaherahu, kuid lisas, et selline hääletus „tuleb ära teha”.
Zelenski on varem öelnud, et Ukraina võib sel aastal korraldada valimised, kui lahingud lõppevad ja julgeolekugarantiides on kokku lepitud, et Venemaad sõjategevuse uuenemist ära hoida.
Zelenski hoiatas nädalavahetusel, et USA ja Venemaa ei jätaks Kiievit sõja lõpetamise läbirääkimistelt välja. „Neil võivad olla oma suhted, kuid ilma meieta Ukrainast rääkimine on ohtlik kõigile,” lisas ta.
Trump ütles pühapäeval, et tema nõunikud peavad juba läbirääkimisi Venemaa võimudega sõja lõpetamise üle.
„Me räägime ja ma arvan, et teeme võib-olla midagi olulist,” ütles Trump Valges Majas ajakirjanikele. „See tuleb lõpetada.”