USA on lisaks Gröönimaale ka Soomest huvitatud, ja seda huvitaval põhjusel

Ajakirjanik küsis äsja ametisse asunud president Donald Trumpilt, kas ta on Gröönimaa ostmise asemel huvitatud mõnest muust lahendusest. Trump on varem rääkinud ainult Gröönimaa ostmisest.

Trump kuulis ilmselt valesti reporteri küsimust ja küsis vastu:

Soome?

Kas see oli lihtsalt eksitus või oli sellel väljaütlemisel ka teine ​​pool?

USA on sattunud kriitiliste toorainete osas raskesse olukorda. Riik on paljuski impordist sõltuv ega suuda toota piisavalt ka EL-is ihaldatud ja olulisi kriitilisi ja strateegilisi mineraale ja toorainet oma tööstuse jaoks, millest tuntuimad on nikkel, koobalt, vask ja liitium, vahendab Yle.

USA-s on uute kaevanduste avamine maailmas aegluselt teine. Protsess võib kesta kuni 29 aastat.

Lisaks kontrollib konkurent Hiina ülekaalukalt kriitiliste mineraalide ülemaailmset tootmist, aga ka nende olulist töötlemist.

USA kaitsetööstusel on kasvav vajadus mineraalide järele. Seetõttu jahib ta neid meeletult teistest lääneriikidest.

USA välisministeeriumi energeetikaosakonna juhi asetäitja Scott Woodard ütleb, et nõudlus huvitavate mineraalide järele on tõusuteel.

Esimene väljakutse on tõesti saada üha rohkem neid mineraale erinevatest allikatest, ütleb Woodard Yle intervjuus.

Uutel NATO partneritel Soomel ja Rootsil on maapõues palju kriitilisi maavarasid.

Kas USA on Soomest ja Rootsist huvitatud ka riikide maavarade pärast?

Woodardi viisakas vastus annab mõned vihjed:

Me ei ole nende kahe asja [NATO ja mineraalide] vahele erilist piiri tõmmanud. Minu arvates on Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga vaid üks näide väärtustest, mida meie riigid jagavad, vastab Woodard.

Woodardi sõnul peab USA järsult suurendama mineraalide kättesaadavust ja mitmekesistama oma tarneahelaid.

Arvan, et Põhjamaad võivad mõlemas küsimuses võtmerolli mängida, sõnab ta.

Woodard kiidab eriti Soome tegevust mineraalide partnerlusprogrammis (MSP).

Tegemist on koalitsiooniga, mida juhib USA mitme lääneriigiga. Partnerlusprogramm keskendub kriitiliste maavarade tarneahelatele lääneriikides.

Soome on olnud esimeste seas algusest peale, alates 2022. aastast.

Soomlased tulevad kohtumistele ja neil on selles Washingtoni ja Helsingi vahelises asjas palju kaasa aidata, kiidab Woodard.

USA jahib Soome ja Põhjamaade toorainevarusid.

Geoloogia uurimiskeskuse andmetel on Soome EL-i regioonis mitmete kriitilise ja strateegilise tähtsusega metallide või tööstusmaavarade suurim või ainus tootja.

Nende hulka kuuluvad koobalt, plaatina, pallaadium, nikkel, fosfaatkivi/apatiit.

Soome tähtsus on suur eelkõige nende tootmise ja töötlemise tõttu.

Soome, Rootsi ja Norra on ka ainsad Põhjamaad, kus on metallimaagi kaevandused. Rootsi on Euroopas suur vasetootja.

Yle uuris kahelt põhjapoolsete arktiliste piirkondade julgeolekupoliitika uurijalt, kuidas nähakse praegu USA-s Soome ja teiste Põhjamaade maavarasid.

Kanada Macdonald-Laurieri instituudi vanemteaduri Alexander Dalzieli sõnul on oodata, et USA fookus muutub.

Trumpi ei huvita keskkonna või rohepöörde jutt, vaid võim.

Esile tõstetakse sõjalist poolt. Soomes, Rootsis ja Norras on neid mineraale, mida on vaja sõjaliseks otstarbeks, räägib Dalziel Yle-le.

Dalziel toob sõjalise otstarbe näitena lennukite reaktiivmootorid.

Paljudel juhtudel on nende tooraine peaaegu täielikult Venemaa ja Hiina kontrolli all, sõnab ta.

Dalzieli sõnul on USA kohaloleku esmane ja kõige olulisem põhjus NATO-sse kuuluvate Põhjamaade territooriumidel Venemaa sõjaline ja strateegiline oht Arktika piirkonnas.

Mineraalidest ei saa aga mööda minna. Dalziel usub, et põhjamaise tooraine tähtsus kasvab üha enam.

Kaevandusi ja nende ümber rajatud taristut tuleb mõistagi näha sõjalise huviobjektina, ütleb Dalziel Yle-le.

Jaapani Kogakkani ülikooli kaasaegsete sotsiaalteaduste dotsent Masatoshi Murakami peab Soome olukorda eriliseks.

Soome, eriti Põhja-Soome, on väga niklirikas ja see on väga huvitav olukord, ütleb Murakami Yle intervjuus.

Jaapan on samuti osa Ameerika Ühendriikide juhitavast mineraalide partnerlusprogrammist.

Murakami sõnul on partnerlusprogrammil huvitav korraldus: osa riike on tarbijamaad, näiteks Jaapan, Saksamaa ja Prantsusmaa, kelle enda kodumaal maavarasid ei ole. Nad suudavad organiseerida turvalisi tootmisahelaid teistele partneritele oma rahalise kindlusega.

Soome ja Rootsi on seevastu maavarasid tootvad riigid.

Murakami sõnul muudabki see põhjapiirkonna väga huvitavaks.

Soome ja Rootsi on samuti Arktika piirkonnale väga lähedal. Viimasel ajal on Venemaal olnud palju sõjalist tegevust Arktika piirkonnas. Murakami sõnul on teateid ka Hiina kohalolekust piirkonnas.

„USA on väga mures olukorra pärast Arktikas ja kui mõelda Arktika piirkonnale, siis Soomel on selles väga oluline osa,” ütleb Murakami.

Mida arvavad teadlased tulevikust? Kas Trumpi jutt Gröönimaa ostmisest on lahingu algus maailma kriitiliste mineraalide pärast?

Nende tähtsus on suur, kuid ma suhtuksin ettevaatlikult ideesse vägivaldsest kokkupõrkest Arktika ressursside pärast, nendib Dalziel.

Minu väga lihtne vastus on jah, ütleb Murakami Yle-le.

Kommentaarid