Ukraina president Volodõmõr Zelenski ei usu, et Putin tahab sõja lõppu.
Zelenski kaitseb Ukraina katset tuua rindele rohkem sõdureid mobilisatsiooni kaudu. Kui näiteks pool meie armeest homme koju lastakse, oleks meil tasunud juba esimesel päeval alla anda, ütles Zelenski intervjuus Itaalia väljaandele Il Foglio.
Just nii see on. Sest kui pooled inimesed homme koju lähevad, tapaks (Venemaa president Vladimir) Putin meid kõiki, jätkas ta.
Eelmise, 2024. aasta aprillis võttis Ukraina vastu muudetud ja ebapopulaarse mobilisatsiooni laiendamise seaduse. Sellele vaatamata aeglustus sõdurite mobilisatsioon eelmisel sügisel.
See on kahjuks selle sõja väljakutse ja põhjus, miks me peame maksimeerima sõja lõpetamise kiirust. (Me peame) sundima Venemaad seda sõda lõpetama, ütles Zelenski.
Ukraina kannatab sõdurite puuduse käes ja probleem ei lähe paremaks. On ebaselge, mil määral suudab Ukraina oma kaotusi hüvitada. Venemaa on hinnanguliselt selleks võimeline.
Lääneriigid on Ukrainat korduvalt kritiseerinud selle eest, et see ei värvanud rindele 18-25-aastaseid mehi. Teisest küljest on Ukraina kritiseerinud Läänt liiga vähese sõjalise abi pärast.
18–60-aastased Ukraina mehed ei tohi sõjaseisukorra tõttu riigist lahkuda, kuid rindele tohib saata ainult üle 25-aastaseid.
Ukraina valitsus on viimistlemas reforme, mis võimaldaksid 18-25-aastastel minna rindele. See ei tähendaks kohustuslikku sõjaväeteenistust, vaid vabatahtlikku teenistust.
Intervjuudes on Ukraina võitlejad kurtnud, et neil pole peaaegu üldse puhkust ja abiväge pole näha.
Zelenski sõnul on puhkepäevi, aga neid on vähe ja olukorra parandamiseks on ruumi.
Sõdurite puuduse tõttu peab Ukraina omalaadsete tulekustutitena korduvalt kasutama ühtesid ja samu hästi väljaõpetatud ja varustatud üksusi.
Need on lühiajalised lahendused pikaajaliste tagajärgedega, kuna need üksused aja jooksul nõrgenevad, kirjutasid sõjaväeeksperdid Michael Kofman ja Rob Lee USA väljaandes New York Times avaldatud arvamusloos.
USA president Donald Trump on öelnud, et lõpetab sõja kiiresti. Trumpi sõnul läheb sõda ainult hullemaks, kui Putin ei peata naeruväärset sõda.
Zelenski sõnul mõtleb Trump seda, et sõda läheb Venemaa jaoks hullemaks. Zelenski aga ei usu, et Putin soovib oma suurpealetungi peatada.
Peaaegu kõik sõltub sellest, mida meie, ukrainlased, oma julgeoleku eest saame. Me ei korda mineviku vigu. Ja Putinist sõltub ka see, kas ta tahab rünnakut peatada. Ma arvan, et ta ei taha, ütles Zelenski väljaandele Il Foglio.
Zelenski on varem öelnud, et võimaliku rahu säilitamiseks on Ukrainasse vaja vähemalt 200 000 Lääne sõdurit. Lääneriigid pole lubanud saata sõdureid Ukrainasse lahingutesse ega rahuvalvemissioonidele.
Kui Ukrainale antud julgeolekugarantiid ei ole piisavad, võib Venemaa Krimmi mänguraamatut järgides oma armeed laiendada ja teisi riike sihikule võtta, ütles Zelenski varem jaanuaris. Venemaa okupeeris Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare ebaseaduslikult 2014. aastal, kasutades selleks eraldusmärkideta sõdureid.
Kui sõjategevus uuesti külmutatakse, poleks Zelenski sõnul olukord parem kui varem. Tagahoovis oleks sarimõrvar, ütles Zelenski väljaandele Il Foglio.
Zelenski mainis intervjuus kahte minevikuviga. Esimene neist oli 1994. aastal, kui Ukraina loobus tuumarelvadest ja sai vastutasuks USA, Venemaa ja Suurbritannia julgeolekugarantiid.
Oleksime pidanud vahetama oma relvad käegakatsutavate julgeolekugarantiide vastu, mis tol ajal tähendas üht: NATO-t. Tänapäeval tähendavad julgeolekugarantiid endiselt üht: NATO-t, ütles Zelenski.
Veel ühe minevikuvea puhul tunnistab Zelenski, et vastutab ise.
Kui Zelenski 2019. aastal presidendiks valiti, rõhutas ta Venemaaga läbirääkimiste tähtsust. Leping tuli Venemaale kasuks, tagas gaasivoolu Euroopasse ja jättis Ukraina sõtta, märgib Il Foglio.