Ukraina president pole nõus Trumpi pakutava diiliga: Ukraina ei tunnista kunagi okupeeritud territooriumi Venemaa osana

Ukraina president Volodõmõr Zelenski jääb endale kindlaks, et Ukraina ei tunnista kunagi okupeeritud Ukraina alasid Venemaa osana, isegi kui liitlased teda selleks survestavad, vähendades sellega lootusi, et Donald Trump võib olla võimeline sõlmima rahulepingu.

„Ükskõik, mida keegi soovib, isegi kui kõik liitlased maailmas ühinevad, ei tunnusta me kunagi okupeeritud alasid [Venemaa osana]. See on võimatu,” rõhutas Ukraina president.

„Me ei tunnusta neid juriidiliselt. Meie jaoks jäävad nad alati okupeeritud aladeks, kuni me nad vabastame,” märkis ta.

Trump, kes astus esmaspäeval ametisse teiseks ametiajaks ja oli viimati võimul enne, kui Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse, on korduvalt öelnud, et suudab sõja kiiresti lõpetada, täpsustamata, kuidas.

Tema äsja ametisse nimetatud riigisekretär Marco Rubio ütles teisipäeval, et sõja lõpetamine on presidendi prioriteet, kuid see on võimalik ainult siis, kui mõlemad pooled teevad olulisi järeleandmisi.

„Iga kord, kui teete lõpu kahe poole vahelisele konfliktile, kellest kumbki ei suuda oma maksimaalseid eesmärke saavutada, peab kumbki pool millestki loobuma,” ütles ta CNN-ile, lisades, et lõppkokkuvõttes langeb otsuse tegemine ukrainlaste ja venelastele.

See tuleb pärast seda, kui Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov ütles täna, et Moskva näeb väikest võimalust sõlmida kokkuleppeid USA uue administratsiooniga.

„Me ei saa täna midagi öelda uue administratsiooni läbirääkimiste suutlikkuse kohta, kuid siiski, võrreldes eelmise Valge Maja juhi (Joe Bideni) lootusetusega kõigis aspektides, on täna võimalus, kuigi väike,” ütles Rjabkov Interfaxi teatel.

„Seetõttu on oluline mõista, millega ja kellega peame tegelema, kuidas kõige paremini luua suhteid Washingtoniga, kuidas kõige paremini võimalusi maksimeerida ja riske minimeerida,” ütles ta Moskva mõttekojas USA ja Kanada uuringute instituudis kõneledes.

Trump hoiatas teisipäeval, et tõenäoliselt kehtestab ta Venemaale rohkem sanktsioone, kui president Vladimir Putin keeldub läbirääkimistest ligi kolm aastat kestnud konflikti lõpetamiseks.

Ta ei andnud üksikasju võimalike täiendavate sanktsioonide kohta Venemaale, mis on juba praegu sõja tõttu suurte Lääne sanktsioonide all.

Värske president andis teisipäeval hoobi ka Kremlile, süüdistades Putinit „Venemaa hävitamises” oma ebaõnnestunud sõjaga, kutsudes teda üles konflikti lõpetamiseks „kokku leppima”.

„Ta peab kokuleppe sõlmima. Ma arvan, et ta hävitab Venemaa sellega, kui ei sõlmi kokkulepet,” ütles Trump Putinile suunatud karmis hoiatuses.

„Ma arvan, et Venemaa on suures hädas,” lisas ta, öeldes, et Putin „ei saa olla vaimustuses, et tal nii hästi ei lähe”.

„Ma leian, et ta töötab kõvasti, kuid enamik inimesi arvas, et sõda saab umbes nädalaga läbi ja nüüd on sellest kolm aastat möödas, eks?” lisas ta.

Ta jätkas, et Venemaa majandus on languses ning inflatsioon on suureks ohuks.

72-aastane Putin ütles varem, et on valmis Trumpiga suhtlema, kuid nõuab siiski Venemaale soodsat tulemust.

„Oleme avatud dialoogiks USA uue administratsiooniga Ukraina konflikti teemal. Siin on kõige olulisem kriisi algpõhjuste kõrvaldamine,” ütles Venemaa valitseja. Peagi peaks tema ja Trumpi vahel esmane telefonikõne toimuma.

Trump ütles, et Zelenski on valmis kokkuleppeks kurnava konflikti peatamiseks ning 78-aastane USA liider ütles, et kavatseb kohtuda Putiniga, kellega tal olid oma esimesel ametiajal „head suhted”.

„Püüame seda teha nii kiiresti kui võimalik. Teate, sõda Venemaa ja Ukraina vahel poleks tohtinud kunagi alata,” sõnas ta.

Pärast mitu kuud kestnud Venemaa Kurski oblasti alade okupeerimist Ukraina poolt, mille eesmärk on kõnelustel oma positsiooni parandada, märkis Zelenski, et igasugune dialoog saab kulgeda Kiieviga vaid jõupositsioonil.

„Putinit ei saa selles olukorras usaldada. Ta on kõike rikkunud. Ta peab mõistma oma eksimust,” ütles Ukraina president täna, lisades, et kui Putinile lähenetakse kui võrdsele, oleks see Ukraina jaoks kaotus.

Kuid tema sõnul on tema valitsuse peamine prioriteet leida viis, kuidas peatada sõda, mis on Ukraina detsembris avaldatud andmete kohaselt nõudnud vähemalt 43 000 Ukraina sõduri elu.

„Peame leidma kõik võimalikud viisid sõja kuuma faasi lõpetamiseks. See on probleem number üks,” ütles Zelenski.

„Läbirääkimisi võib olla palju, kuid peamine eesmärk on peatada aktiivne faas. See on esimene turvalisuse tagatis,” märkis ta.

Venemaa on okupeerinud Krimmi alates 2014. aasta sissetungist sellele territooriumile. Mõned kuud hiljem järgnes suur osa Donbassi piirkonnast, see toimus separatistide ülestõusu sildi all.

Alates 2022. aasta täiemahulisest sissetungist on Vene väed kontrollinud suuri alasid Lõuna- ja Ida-Ukrainas.

Samal ajal on Kiievi väed alates augustis toimunud üllatusrünnakut hõivanud umbes 600 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi.

Kommentaarid