Ukraina hoiatas Trumpi, et praegused rahukõnelused oleksid katastroof

Ukraina sundimine Venemaaga läbirääkimistele enne, kui lahinguväljal eelis taastatakse oleks katastroofiline viga, hoiatasid Kiievi ametnikud enne Donald Trumpi ametisse astumist.

Kartes, et USA uus administratsioon võib sõjalist abi vähendada, kui ta kõnelustest keeldub, püüab Volodõmõr Zelenski väita, et Ukraina vajab kõigepealt aega ja tuge, et eskaleerida oma rünnakuid sügaval Venemaal, vahendab Telegraph.

Zelenski abide sõnul julgustaks Vene presidenti Vladimir Putinit suutmatus panna ta enne läbirääkimiste alustamist „valu tundma”, nõrgestaks Ukrainat ning kahjustaks lõpuks ka Lääne mainet ja huve.

Iisraeli ja Hamasi vahelise relvarahu kiire kordamise ihaluses lubas Trump kampaania käigus korduvalt, et lõpetab Venemaa ja Ukraina vahelise sõja 24 tunni jooksul.

Kui ametisse astuva presidendi meeskond möönab, et seda ei juhtu, siis erukindral Keith Kellogg, kes on Trumpi Ukraina saadik, on andnud endale 100 päeva aega konflikti lõpetamiseks.

Sellised isekehtestatud tähtajad on tekitanud sügavat muret Ukraina pealinnas Kiievis, kus ametnikud hoiatavad, et kõnelustele kiirustamine mängib Putini kasuks.

„Põhimõte on see, et siin ei ole vaja teha lihtsaid ja kiireid otsuseid,” ütleb Zelenski vanemnõunik Mõhailo Podoljak. „Initsiatiivi tuleb kontrollida. Seda ei tohi Venemaale ära anda.”

Ehkki Venemaa edeneb aeglaselt, kuid järjekindlalt, hõivates eriti tugeva Pokrovski logistikakeskuse, väidavad Ukraina ametnikud, et nad teevad olulisi edusamme rindejoonest kaugemale.

Viimase nädala jooksul on Ukraina Venemaa territooriumil sooritanud oma seni suurimaid rünnakuid. Kasutades omatehtud droone, USA tarnitud rakette ATACMS ja Suurbritannia tarnitud rakette Storm Shadow.

Ukraina andis löögi mitmele sihtmärgile neljas Venemaa piirkonnas, tabades naftarajatisi, tööstusettevõtteid ja sõjalisi tootmisobjekte, mis asuvad piirist enam kui 1100 kilomeetri kaugusel.

Rünnakud avaldavad märkimisväärset mõju Venemaa majandusele, Putini suurimale haavatavusele, ning on ülioluline, et Ukrainale antakse toetust, et sundida Kremlit läbirääkimistele asuma pigem vajadusest kui valikust, ütles Podoljak.

„Hetkel on 46 protsenti Venemaa rafineerimistehaste sektorist rünnaku all või Ukraina relvastuse levialas,” lisas ta. „See tähendab, et Venemaa kaotab järk-järgult suure osa sellest oma majanduse võtmesektorist.”

„Lisaks lööme ka olulist sõjalist infrastruktuuri kogu Venemaa Euroopa regioonis,” märkis ta.

„Peame suutma sellist survet hoida, kui tahame läbirääkimisteni jõuda. Ainult siis, kui Venemaa kannatab kaotusi, on ta valmis sisukaid läbirääkimisi pidama,” lisas ta.

Pärast aasta kestnud rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehaste ja energiataristu vastu on Ukraina suurendanud rünnakuid pärast seda, kui Suurbritannia ja USA on andnud loa kasutada oma rakette Venemaal asuvate sihtmärkide vastu. Samal ajal on Ukraina suurendanud kodumaist droonide tootmist ja 2025. aastal oodatakse rekordilist tootmistaset.

Teoreetiliselt on kümneid miljardeid dollareid maksvate Venemaa rafineerimistehaste sihtimine tõhus, sest energia on riigi majanduse alustala. Kui palju kahju Ukraina on tekitanud, on ebaselge, kuna Venemaa on salastanud enamiku oma naftatootmise andmetest.

Eelmisel kuul sundis Ukraina droonirünnak Venemaad sulgema kolmandat korda aasta jooksul Novošahtinski naftatöötlemistehase peamised naftatöötlemisüksused.

Samal ajal langesid Venemaa meretranspordi kütusesaadetised 2024. aastal 9 protsenti, mis viitab sellele, et rünnakud on sundinud Venemaad vähendama eksporti ja suurendama oma siseriiklikku tootmisvõimsust.

Samas ütles Ukraina luureallikas, et Venemaa on suutnud naftarajatisi enamjaolt parandada „nädalaga” ja ainult täiendavad Lääne raketid koos jõulisemate energiasanktsioonidega sunnivad Putinit arvestust muutma.

On kaheldav, et Ukraina palvetel on USA uue administratsiooni jaoks palju mõju.

Möödunud aasta aprillis koostatud paljuloetud raportis väitis kindral Kellogg, et Ukraina sõjalise võidu väljavaade Venemaa üle on haihtunud ja kaotatud territooriumi taastamiseks on vähe võimalusi.

Väites, et USA kulutab Ukrainas hoolimatult täiustatud relvastuse varusid, mida võib vaja minna Hiina vastu väitis ta, et Ukraina relvastamise jätkamine on „kulukas näitemäng”. Ta rõhutas, et tulevane Ameerika sõjaline abi „nõuab Ukrainalt osalemist rahuläbirääkimistel Venemaaga”.

Kuigi selline jutt on Ukrainas sünge tunde tekitanud, annab Zelenski valitsus endast parima, et julget nägu teha.

Ukraina liider on alates Trumpi valimisvõidust novembris teinud lõputut energilist lobitööd, saates delegatsioone Washingtoni kohtuma nii valitud presidendi nõunike kui ka tema liitlastega kongressis.

Püüdes meelitamist veenmisega ühendada, esitas Ukraina parlamendi väliskomisjoni juht Trumpi isegi 2025. aasta Nobeli rahupreemia kandidaadiks.

Ukraina ametnike peamine lootus seisneb selles, et kui ametisse astuvat presidenti ei õnnestu veenda lahinguväljal vajalikku tuge pakkuma, suudetakse ta vähemalt veenda Ukrainat täielikult mitte hülgama.

Kuigi Trump võib loota otseläbirääkimistele Putiniga, kahe alfaisase kohtumisele, võib presidendiks valitud president korrata Joe Bideni õnnetut lahkumist Afganistanist, kui Venemaal lubatakse Ukraina tükeldada, hoiatavad nad.

Mõned tõmbavad isegi paralleele Neville Chamberlaini Tšehhi Sudeedimaa territooriumi ohverdamisega 1938. aasta Müncheni kokkuleppe alusel, väites, et Putinile tehtavaid territoriaalseid järeleandmisi peetakse sarnaseks rahustamiseks.

„Nii nagu need kokkulepped aitasid kaasa Teisele maailmasõjale, mitte ei takistanud seda, tahame me tõesti takistada kolmandat,” ütles Ukraina Euroopa diplomaatilise strateegia esirinnas olev Ukraina parlamendiliige Maria Mezentseva.

Ukraina ametnikud usuvad, et edu on saavutatud uue administratsiooni veenmisel, et Venemaa agressioon on „vähem seotud Ukraina territooriumi omandamise kui mõju ümberjagamisega”, ütles Podoljak – teisisõnu, Putini lõppeesmärk on samavõrra Lääne hävitamine kui Ukraina vallutamine.

Trump on vaikinud ettepanekust, et ta võiks Ukraina kriisi lahendada juba esimesel ametipäeval. Ta soovib endiselt sõja kiiret lõppu, kuid väidetavalt on ta tunnistanud, et selleks kulub kuni kuus kuud.

Üheks teguriks valitud presidendi otsuste tegemisel on tema soov võita Nobeli rahuauhind, kirjutab Times – auhind, mille ta oleks pidanud võitma oma esimesel tööajal Valges Majas.

„Ma hoidsin ära suure sõja, hoidsin ära mitu,” ütles ta 2020. aastal.

Trump tunneb, et suudab kindlustada Nobeli püsiva rahuga Ukrainale ja seetõttu ei lase riigil kapituleeruda, märgiti ühes raportis.

Hoolimata varjatud optimismist valmistuvad Ukraina ametnikud vaikselt võimaluseks, et neil võib tekkida vajadus pidada läbirääkimisi vähem kui ideaalsest positsioonist, kui Trump jääb tõrksaks – eeldades, et Putin on üldse nõus läbirääkimisi pidama.

Kui nad siiski edasi lähevad, ütleb peaministri asetäitja nõunik Olena Sotnõk, on ülioluline, et kõnelused ei toimuks ainult Venemaa ja USA vahel, vaid et laua taga oleks ka Ukraina ja tema Euroopa partnerid, eelkõige Suurbritannia.

Briti peaminister Keir Starmer külastas eelmisel nädalal Kiievit lubadusega tagada jõulised julgeolekugarantiid, kui Venemaaga jõutakse läbirääkimisteni relvarahu üle. Peaminister lubas kõnelustel Zelenskiga töötada „õiglase ja kestva rahu” nimel, mis tagaks Ukraina julgeoleku ja iseseisvuse.

Suurbritannia arutab vägede saatmist Ukrainasse potentsiaalsete rahuvalvejõududega liituma, kuid Ukraina ametnikud hoiatavad, et relvarahu saab jõustada vaid siis, kui Lääne väed on valmis vaherahu rikkumise peale Venemaaga sõtta minema.

See tähendaks Venemaa lennukitele Ukraina kohal lennukeelutsooni kehtestamist, Venemaal asuvate sihtmärkide pihta rakettide tulistamist, valmisolekut relvarahu rikkumisele viivitamatult kätte maksta ning Ukraina kurnatud armee väljaõpet ja tugevdamist, ütles Podoljak.

Isegi sellest ei pruugi Zelenski valitsusele piisata.

Proua Sotnõk ütles, et ainus tõeline viis Venemaa heidutamiseks on astuda samm, millele USA ja mõned tema Euroopa liitlased on endiselt kindlalt vastu.

„Ainus tõeliselt jätkusuutlik julgeolekugarantii on Ukraina NATO liikmelisus,” ütles ta.

Kommentaarid