Soomes ei tohi rahakogumise seaduse järgi raha koguda Ukraina relvajõududele ega seal vabatahtlikena tegutsevatele soomlastele. Asjast rääkis Ukrainas vabatahtlikuna võidelnud soomlane Henri.
Ukrainas vabatahtlikuna võidelnud Henri ütleb, et soomlased on Ukrainas varustuse tõttu ebavõrdses seisus, sest ellujäämiseks vajalikku varustust pole ja seda pole alati õnnestunud osta, vahendab MTV.
Muidugi valmistasin end Ukrainas iga päev ette selleks, et võin iga hetk surra. Kasutasin enne lahkumist kogu oma raha varustuse ostmiseks, räägib Henri.
Henri nimi on tema privaatsuse kaitsmiseks muudetud. Tema pärisnimi on MTV uudistele teada.
Ukrainas sõdivad soomlased on läinud sinna vabatahtlikult. Soome valitsus on mitmel korral rõhutanud, et Ukrainasse ei soovitata mingil juhul minna.
Ometi on soomlased Ukrainasse läinud ja minnakse jätkuvalt.
Henri läks Ukrainasse soovist aidata. Ta räägib, et tuli Soome tagasi 2024. aasta lõpus, kui tema seltskond laiali läks ja tal tekkis tunne, et „ma pean lahkuma, kuni veel saan”.
Nüüd on Henri sõnul soomlasi tagasi tulemas rohkem kui sinna minemas. Alguses läksid sinna paljud, aga nüüd on minu kogemuse järgi suund teine. Soomlasi on eesliinil järjest vähem, rohkem tugirollides või mõnes organisatsioonis, sõnab ta.
Henri räägib, et Ukraina sõjaväe antud püksid pidasid vastu kaks päeva ja tema enda ostetud varustus kulus kiiresti.
Ta ütleb, et sai oma varustusele täiendust ühingu Your Finnish Friends ry kaudu.
Ameeriklastega oli tore koos töötada, sest neil on tehnika ja neil raha kogumine käib, märgib ta.
Alati ei saanud uut varustust isegi raha eest. Öises patrullis tuli olla ilma öövaatlusprillideta. Alati polnud autosid, eriti töötavaid, lisab ta.
Kui sulle anti ülesanne mitme kilomeetri kaugusel, siis esiteks on sinna minek ohtlik vaenlase rünnakute ja miinide tõttu, nendib ta.
Henri sõnul muutub vajadus varustuse järele kogu aeg ja kiiresti.
Ründesõja alguses nappis sõduritel kuuliveste ja kogu põhivarustust. Aasta pärast olid kuulivestid juba olemas, kuid praegu on puudus eelkõige kõikvõimalikest droonidest, öövaatlusseadmetest ja kütteseadmetest, räägib Henri.
Vaja oleks ka autosid, sest Ukrainas ei pääse muidu kuhugi.
Olemasolevad autod on romuhunnikud, mida tuleb kogu aeg remontida ja neile tuleb varuosad leida, räägib Henri.
Henri arvates on soomlased oma varustusega võrreldes ukrainlaste ja teiste välisvõitlejatega ebavõrdses seisus. Varustus võib olla isegi hullem kui ründajal ehk venelastel, ütleb Henri.
Henri ütleb, et mõistab, et Ukrainasse minek oli tema enda valik ning ta ei oota, et Soome riik teda kuidagi toetaks.
Enne lahkumist kulutas mitu tuhat eurot erinevatele seadmetele.
Oma varustusele sai ta täiendust abistamisorganisatsiooni kaudu, kuid Soomes ei tohi organisatsioonid Ukraina relvajõududele otse raha koguda, isegi kui varud lähevad Soome vabatahtlikele.
Minu arvates annab see märku, et Soome kodanike julgeolek Ukrainas ei ole riigi arvates „avalikes huvides”, nendib Henri.
Arutelu vabatahtlike Soome võitlejate varustuse üle on seotud Helsingi halduskohtu (HAO) hiljutiste otsustega, kus kohus otsustas, et ühendused ei saa koguda raha otse Ukraina relvajõududele ega relvajõudude väljaõppele.
Rahakogumise seaduse kohaselt on lubatud avalikes huvides tegevus „sotsiaalsel, kultuurilisel või ideoloogilisel eesmärgil või muu üldine kodanikutegevus”. Seni pole seda aga täpsemalt määratletud.
Abistamisorganisatsioon Your Finnish Friends ry soovis muuta oma rahakogumise luba, et Ukrainas sõdivad Soome vabatahtlikud saaksid annetada relvajõududele näiteks sõidukeid ja droone ning muud varustust, milleks pole eraldi luba vaja.
Kehtiv rahakogumise seadus seda ei võimalda, vaid annetusraha kasutamine piirdub humanitaarprojektide ja -teenustega.
Halduskohus põhjendas oma otsust ka sellega, et Soome riik toetab juba praegu Ukraina relvajõude ning selle toetamist peetakse riigi ülesandeks.
Ka siseminister Mari Rantanen ütles oma kirjalikus vastuses, et valitsusprogrammis puuduvad kanded rahakogumise seaduse muutmise kohta ning rahakogumise seadusega seotud reforme ei ole praegu siseministeeriumis käsil ega kavandatud.
Soome riik on pärast 2022. aastat toetanud Ukrainat 3,1 miljardi euroga. Kaitsealase toetuse väärtus on kahe miljardi euro ringis. Seda punkti on kasutatud ka nii HAO kui ka ministri vastustes.
Henri aga seab kahtluse alla selle, kas kogu riikide või EL-i toetus läheb tõesti sinna, kuhu vaja. Riiklik korruptsioon Ukrainas on endiselt suur.
Olen näinud, kuidas Ukraina ohvitser käib lõbusõidul uue mersuga. Samal ajal sõidame meie vana autoga, mis võib iga hetk katki minna. Kuidas see on avalikes huvides, aga minu elu mitte? küsib ta.