Automaatset liikluskontrolli tunnevad inimesed teede äärde püstitatud kaamerapostide ehk nn plekkpolitseinike järgi.
Viimase nelja ja poole aasta jooksul on need olnud probleemide küüsis. Osa probleeme on olnud tehnilised, osa inimestega seotud, vahendab Iltalehti.
Üks oluline probleem on seotud uue liiklusseaduse jõustumisega 1. juunil 2020, mil uuenes kiiruskaamerate taga olev infosüsteem.
Politsei kurvastuseks oli toona valminud süsteem Liike siiski mõneti poolik. Seega ei teinud reform politsei jaoks elu lihtsamaks, vaid suurendas töökoormust.
Pärast seda hakati Soomes sulgema 3G võrku, mis mängis kiiruskaamerate tegevuses väga keskset rolli. Kiiruskaamerate pildid edastati võrgu kaudu politsei liiklusohutuskeskusesse.
Ülekandetööd tegid ruuterid, mis olid mõeldud spetsiaalselt 3G võrgus töötamiseks. Siis oldi järsku olukorras, kus kaamera tehtud pilt ei läinud postist kuhugi.
Politseiameti politseiinspektor Tuomo Katajisto ütleb, et see probleem oli seotud vanaaegsete metallist kiiruskaameratega, mis mõõdavad sõidukite kiirusi teele paigaldatud induktsioonsilmuse kaudu.
Pidime oma vanaaegsete kaamerate ruutereid üle kogu riigi vahetama, kuid see ei juhtunud korraga, ütleb Katajisto.
Telekommunikatsioonioperaatorid tõepoolest kaotasid oma 3G-võrke järk-järgult. Viimased võeti maha eelmise, 2024. aasta alguses.
Katajisto rõhutab, et probleemid ei olnud kaamerates endis, vaid nende tehtud piltide saatmisega seotud andmeedastuses.
Samal ajal lõppesid vanad lepingud. Politsei sai viimased ruuterid vana lepingu järgi kätte detsembris 2022. Pärast seda algas uue sobiva ruuteri mudeli valik.
Seejärel tõid Katajisto sõnul probleeme kaasa ka ruuteriseadmete saadavusega seotud hilinemised. Lõpuks on aga tehnika soetatud.
Eelmise, 2024. aasta juuli lõpus on politseijaoskondadesse saadetud 95 ruuterit vastavalt tollal politseile laekunud uuele lepingule, seega on asi nüüd üleriigiliselt päris heas korras, ütleb Katajisto.
Nüüd kirjeldatud ruuteri probleem pole üldse puudutanud uut tüüpi kiiruskaameraid, mis ei vaja kiiruse mõõtmiseks induktsioonsilmust, vaid töötavad radaritehnoloogiaga.
Uute postikaamerate välimus erineb selgelt vanadest. Uute korpus on kitsas ja kõrge, samas kui vanad tunneb ära plekist kuubi kujulise korpuse järgi.
Kiiruskaameratega seotud tehnilised muudatused ja nendega kaasnevad hädad hakkavad seetõttu juba minevikku jääma.
See aga ei tähenda, et automaatsest liikluskontrollist saaks täit kasu. Inimesi on vaja.
Automaatse liikluskontrolli menetlemist piirab rohkem inimressursi piiratus kui kaameratehnika puudumine, sest iga kaameratega jäädvustatud pilti menetletakse ja igasugune karistus määratakse käsitsi, ütleb Katajisto.
Iltalehti on juba teatanud, et politsei on pidanud piirama liiklustrahvide ja politseinike väljastatud trahvide arvu, et töötlemine asjatult ummikuid ei põhjustaks.
Üks võimalus on olnud mõne kaamera sulgemine, kuigi peaaegu kõigis postides pole isegi kaamerat.
Samuti on politsei pidanud tõstma piiri, millest alates autojuht trahvi saab. Praktikas väga väike kiiruse ületamine kaamera plõksu ei põhjusta.
Kus ja millal on piiri tõstetud, pole aga autojuhtidele teada, sest politsei on saanud seda reguleerida kasvõi kaameratulba kaupa.
