Soomel on nüüd raske valik Taani ja USA vahel – mida see tähendab?

Taani peaminister Mette Frederiksen sõitis eile teisipäeval 28. jaanuaril kohtuma Euroopa ja NATO liidritega. Põhjuseks USA presidendi Donald Trumpi jutud Gröönimaast.

Trump väljendas Gröönimaa vastu huvi juba oma esimesel presidendiajal. Nüüd tundub tal olevat tõsi taga, vahendab Yle.

Trump ei ole välistanud majandussanktsioonide või sõjalise operatsiooni kasutamist Gröönimaa liitmiseks USA-ga.

Financial Times kirjutas nädalavahetusel, et Trumpil ja Frederiksenil tekkis Gröönimaa üle tuline arutelu.

Frederiksen kohtus eile teisipäeval Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja NATO peasekretäri Mark Ruttega.

Yle uuris asjatundjatelt, kas Taanil on põhjust muretsemiseks. Vastavad Helsingi ülikooli poliitilise ajaloo professor Juhana Aunesluoma ja välispoliitika instituudi juhtivteadur Charly Salonius-Pasternak.

1.Mida ütleb meile peaminister Frederikseni diplomaatia?

Aunesluoma: Taani otsib Põhjamaade ja Euroopa liidritega ühist seisukohta, kuidas Trumpi nõudmistega seoses käituda. Nüüd on jutt Taanist, kuid mõnel teisel päeval võib Trumpi vaateväljas olla mõni muu Euroopa riik.

Kindlasti mõjutab see riigijuhtide mõtlemist. Nüüd me ei reageeri ainult Trumpi Gröönimaa jutule, vaid valime USA suhtes suurema Euroopa poliitika.

Salonius-Pasternak: Taani Frederiksen avaldas sotsiaalmeedias foto, millel president Alexander Stubb ning Rootsi ja Norra peaministrid temaga õhtust söövad.

See on avalik diplomaatia. See ütleb, et oleme koos.

Iga väike riik, sealhulgas Soome kipub tegutsema suuremas võrdlusrühmas nagu EL või NATO. See on kindlasti tõhusam, kui Stubb helistab Trumpile ja ütleb, et seda ei saa teha.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Mette Frederiksen (@mette)

2.Kas Trump võib olla valmis kasutama sõjalisi vahendeid Gröönimaa saamiseks?

Aunesluoma: Kelle vastu võiks USA jõudu kasutada? Ameeriklastel on seal juba oma sõjaväebaas. USA juba hoolitseb Gröönimaa julgeoleku eest.

Kas nad läheksid enda või mõne kohaliku võimu vastu? Olukord on väga eriline.

Salonius-Pasternak: See oleks kriis NATO ja ka EL-i jaoks. EL-i ühtsuse säilitamine oleks keerulisem, kuid veelgi olulisem.

See seadustaks Venemaa tegevuse Ukrainas ja Hiina vaated Taiwani suhtes. See kahjustaks USA legitiimsust.

On võimatu öelda, kas Trump oleks selleks valmis. Kui see juhtuks, oleks Yle-l ja teistel päris pikad erisaated.

3.Kuidas peaks Soome sellele reageerima? Kui Soome peab valima, kas ta valib Taani või USA?

Aunesluoma: Soome peaks alustama geograafilisest asukohast ja pikaajalisest eelisest. Trumpi kaasosalusel oleks pika ajalooga Soome ja Taani suhetele katastroofiline mõju.

Rahvusvaheliste lepingute tagasilükkamine, kuna USA suudab pakkuda näiteks julgeolekut, oleks lühinägelik. Trumpi ametiaeg kestab neli aastat, kuid kokkulepetest loobumine jääks palju kauemaks meelde.

Salonius-Pasternak: Soome peaks sõjalise jõu ähvardamise või kasutamise hukka mõistma.

Ma ei näe Soomes ega mujal Euroopas hääli, mis ütleksid, et me ei saa USA-d kritiseerida, sest me vajame seda Euroopa kaitsmiseks.

Ei saa öelda, et sa suudad naabreid ärritada. Siis võib järgmisena olla meie kord.

Siinkohal näen, et Trump ei mõista tingimata, kuidas Gröönimaa liitmist USA-ga tõlgendataks. Ta tahab näidata, et suudab eurooplaste, taanlaste ja gröönimaalastega diile teha.

4.Milliseid asju Euroopa riigipead selles olukorras kaaluvad?

Aunesluoma: Euroopa riigipead on Trumpi jutu osas seni vaikinud. Ka vaikimine võib mõnikord olla tark.

Varem või hiljem peab aga võtma Trumpi plaanidega seoses mingi ühise seisukoha.

Salonius-Pasternak: Ma kujutan ette, et Taani peaminister Frederiksen tahtis kõigepealt rääkida Põhjamaade ja seejärel laiemalt Kesk-Euroopa riikide juhtidega.

Ta tahab kuulda, mida nad arvavad, ja küsida, mida tuleks teha. Ta soovib vältida olukorda, kus USA, aga ka Venemaa ja Hiina näeksid, et Euroopa võiks hakata osadeks jagunema. EL-il ja NATO-l on selles struktuursed huvid.

5.Kui tõsine Trump plaan Gröönimaa suhtes on?

Aunesluoma: Trumpil on tõsi taga, aga me ei tea, mida piirkonna liitmine USA-ga tegelikult tähendada võiks. Kas Gröönimaast saab uus riik või näiteks omavalitsuspiirkond, on ebaselge.

Selge on vaid see, et USA soovib Gröönimaal oma kohalolekut suurendada.

Salonius-Pasternak: Olen veendunud, et Trumpi plaan on väga tõsine. See, mida ta on valmis oma eesmärkide saavutamiseks tegema, on hoopis teine ​​teema.

Paljudes asjades saab kindlasti läbi rääkida.

Taanil on kaitsekoostööleping USA-ga, nagu ka teistel Põhjamaadel. Võib juhtuda, et Trump soovib, et Taani maksaks Gröönimaa kaitsmise kulude eest rohkem.

Trump tahab Hiinat Gröönimaast eemal hoida. Ta tahab rohkem kohalolekut, võib-olla rohkem lende. Võib juhtuda, et ta otsib kriitiliste mineraalide osas diili.

6.Kui Trump peaks Gröönimaal kasutama äärmuslikke meetmeid, mida see tähendaks NATO-le või USA rahvusvahelisele positsioonile?

Aunesluoma: USA rahvusvaheline positsioon mureneks. Jõu kasutamine liitlase vastu oleks midagi üsna erakordset.

Põhimõtteliselt võiks Taani tugineda NATO artiklile 5 ja nõuda, et teised sõjalise alliansi liikmed teda aitaksid. See oleks päris ärev olukord.

Salonius-Pasternak: Alliansside ja Atlandi-üleste suhete vaatenurgast õõnestaks see usaldust.

Ma kujutan ette, et USA välisminister Marco Rubio mõistab usalduse vähenemise katastroofilisi tagajärgi. Võib-olla ka kaitseminister Pete Hegseth, kuna ta vastutab USA sõjaliste liitude toimimise eest.

Kommentaarid