Umbes kaks aastat tagasi sai Kotkas elav Thomas ootamatult posti teel inkassoteate. Selle järgi oli ta Helsingi ühistranspordifirma HSL transpordivahendites piletita sõitnud ja saanud eelneva aasta novembris 80 euro suuruse kontrollitasu ehk trahvi.
Sel päeval ei viibinud Thomas aga Helsingis, vaid Kotkas. Selgus, et keegi teine oli kasutanud tema isikuandmeid, kui piletita sõiduga vahele jäi, vahendab Yle.
Paari aasta jooksul on mehe isikuandmeid samal eesmärgil kasutatud juba kolm korda.
HSL ei saa sellega seoses midagi teha.
Yle on näinud Thomasele saabunud kirju inkassolt ja HSL-ilt ning politseiuurimise lõpetamise dokumente kahe juhtumi kohta. Kolmanda juhtumi politseiuurimine on veel pooleli. Valede isikuandmete esitamine on kuritegu.
Esimese inkassokirja saamisest möödus peaaegu aasta, kui Thomas sai taas kirja. Nüüd oli ümbrikus HSL-i kontrollitasu korraldus, mille järgi oli ta jälle ilma piletita sõitnud.
Millegipärast polnud piletita sõitja seda korraldust vastu võtnud, mistõttu HSL saatis selle postiga. Jällegi oli keegi andnud kontrolörile valed isikuandmed.
Eelmisel, 2024. aastal vahetult enne jõule tuli järjekordne täitekiri kolmanda piletita sõitmise eest.
Siis hingad lihtsalt sügavalt sisse ja mõtled, et nüüd ma tean juba peast, mis see link politsei kodulehel on ja mis teksti sisse panna. Kolmas kord läks üsna kiiresti, ütleb Thomas.
Thomas on iga juhtumi kohta esitanud kuriteoteate. Politsei lõpetas kahe juhtumi uurimise, kuna kurjategijat ei leitud. Pole teada, kas tegu on ühe või mitme inimesega.
Thomas pole pidanud tasuma talle määratud kontrollitasusid.
HSL-i sõidupiletite kontrolli üksuse juht Satu Koskinen kinnitab, et praktikas on kontrollitasu korralduse väljastamisel võimalik kasutada ka teise isiku andmeid. Küll aga eeldab see, et piletiga reisija teab teise inimese kohta väga isiklikku infot.
Ühistranspordi kontrollitasude kohta kehtib seadus, mis kohustab piletita reisijat teatama kontrollijale oma nime, sotsiaalkindlustuse numbri ja aadressi.
Eelkõige kontrollivad inspektorid reisija isikusamasust näiteks juhiloa, passi või isikutunnistuse järgi. Kui seda ei ole, tuleb reisijal täita isikuandmete ankeet, mille andmeid saab inspektor kontrollida rahvastikuinfo süsteemist.
Koskineni sõnul saab isikut tuvastada ka mitteametlike dokumentidega, näiteks nimeliste kliendikaartide või telefonirakenduste infoga.
Kui kontrolör kahtleb teabe õigsuses, võib teabe kontrollimiseks kutsuda kohale politsei.
Kontrolli juhtumi kohta tehakse ka memo, mis dokumenteerib kontrollisituatsiooni ja reisija tegevuse transpordivahendis, räägib Koskinen.
Kellegi teise andmete kasutamine piletite kontrollimisel on harvaesinev. Satu Koskineni sõnul saab HSL teavet sarnaste olukordade kohta iga 10–20 aasta tagant. Võrdluseks, eelmisel aastal kirjutas HSL välja umbes 73 000 kontrollitasu ja kontrollis pileteid umbes 2,8 miljonil reisijal.
Thomas võttis iga kord ühendust ka HSL-iga ja küsis, kas saaks midagi ette võtta, et sellised asjad ei korduks. Yle on näinud Thomase ja HSL-i sõnumivahetust. Sõnumitest tuleb välja, et selget viisi pole leitud.
HSL-i esindaja Satu Koskineni sõnul ei saa HSL andmekaitse kaalutlustel pidada näiteks registrit isikute kohta, kelle isikuandmeid võidakse kuritarvitada. Sellega peaks tegelema politsei.
Thomas ütleb, et mõtles öö läbi, kuidas uusi kuritarvitamisi ära hoida. Ilma piletita sõitva isiku saab tuvastada näiteks elektrooniliselt, soovitab ta.
Satu Koskinen leiab, et Thomase idee on hea, sest erinevad meetodid arenevad pidevalt.
Muidugi on täiesti võimalik, et seda meetodit hakatakse kasutama ka tulevikus. Arvestades praegust olukorda, nõuab see süsteemi arendamist, lisab ta.