Rootsi kaitseväe juhataja kindral Michael Claesson avaldas Säleni julgeolekukonverentsil väljaandele Iltalehti, et Rootsi armee on oma valmisoleku mõõdupuuks pidanud valmisolekut kaitsta Soomet ja soomlasi.
Claesson töötas varem operatiivjuhina.
Tegin valmisolekukontrolli nii, et Rootsi lahingugrupp sõitis Lõuna-Rootsist läbi terve riigi Haapararantasse ja ületas seejärel piiri. Kui ma õigesti mäletan, siis lõpetasime õppuse raskete tulevahetustega. Oleme praktikas näidanud oma võimet tegutseda Soome väejuhatuses, rõhutab Claesson Iltalehtile.
Kindral hindab, mis saab siis, kui Venemaa Soomet ootamatult ründab.
Esiteks käivitab selline olukord NATO artikli 5. Meie tegevuse keskmes on asjaolu, et oleme nüüd liitlased. See tähendab, et oleme riigina pühendunud teile appi tulema, ütleb Claesson.
Rootsi kaitsevägi valmistub koos soomlastega Vene rünnakut tõrjuma.
See on lepinguga seotud, seega pole muud võimalust, märgib ta.
On ütlematagi selge, et oleme sellele pühendunud. Oleme pühendunud oma vabast tahtest ja tuginedes kogu kahepoolsele koostööle, mida oleme aastaid üles ehitanud, rõhutab Claesson.
Rootsi ja Soome ühine võitlusvõime on enam kui kümneaastase ajaloolise arengu tulemus.
See on ehitatud Soome ja Rootsi armee väga tihedas koostöös, kiidab kindral.
Stardipauk oli 11. novembril 2013, kui toonane Soome kaitseminister Carl Haglund ja mereväe ülem Kari Takanen sõitsid töövisiidile Rootsi. Pärastlõunal tutvus duo Rootsi mereväe sügisese sõja põhiõppusega SWENEX ning asus Stockholmi saarestikus juhtlaevale HMS Trossö.
Õppusel osalesid miinijahtija Uusimaa ja rühm Soome staabiohvitsere.
Toonane Rootsi mereväe ülem Jan Thörnqvist pidas ettekande Haglundile ja Rootsi kaitseministrile Karin Enströmile.
HMS Trossö pardal tuli Haglund välja mõttega, et koostöö on nii väärtuslik ja oluline, et see tuleb lõplikult vormistada ja tõsta riigi juhtimise tasemele, rääkis Takanen raamatuintervjuus.
Pärast Thörnqvisti ettekannet istus Haglund koos Enströmiga laevas.
„Ütlesin, et nüüd surugem päriselt kätt ja alustame tõesti kahepoolse koostöö süvendamise projektiga,” meenutab Haglund.
Järgmise, 2014. aasta mais allkirjastasid Haglund ja Enström kokkuleppe Soome ja Rootsi ühise lahinguvõime loomiseks.
Lepinguga sai alguse ka riikide samaaegne NATO liikmelisus: sõjalise poliitilise mõtlemise ja operatsioonide planeerimise põimumine.
Alguses olid veidi erinevad arusaamad ja vaated, kuid nüüd on meie isikkoosseisu vahel väga tihe suhe kogu käsuliini ulatuses kuni meeskonnajuhtide ja mõnel juhul üksikute sõdurite tasandini, arutleb Claesson.
Soomel ja Rootsil on ühised tegevusplaanid valmis.
Claesson rõhutab, et tema juhitav armee on valmis Soomet aitama kiiremini kui NATO. Claessoni sõnul on kiirus asendamatult oluline.
Vene rünnakule ollakse valmis kohe reageerima.
Meil on palju meetmeid, mida peame kasutusele võtma ja ennekõike enne, kui NATO on jõudnud reageerida. Selle, mida me mängu paneme, otsustab ennekõike see, mida Soome peab vajalikuks, ütleb Claesson.
Ülem rõhutab, et Rootsi õhu-, mere- ja maaväed on operatiivselt valmis Soomet aitama.
Claesson arvab, et tema annab olemasolevast relvastusest esimesena käsu Gripeni hävitajatele välja lüüa Venemaa ründeformatsioonid.
Õhuvägi reageerib tavaliselt kõige kiiremini. Seetõttu on abi väga lähedal, lubab Claesson.
Kui Saab ja Rootsi valitsus pakkusid Soomele hävitajat Gripen, esitlesid relvatootja ja Rootsi õhuväe piloodid Iltalehtile Rootsi hävitaja võimeid.
Rootslased näitasid visuaalseid pilte, kuidas Gripeni eskadrill hävitab Venemaa õhutõrjepositsioonid. Ühel esitlusel korraldasid Gripenid kaitserünnaku „vaenlase sõjaväebaasi” vastu, mis asus kaardil Vene sõjaväe Alakurti väeosaga samas kohas.
Gripenite eskadrill tõmbaks LADM-i segamisrakettidega Vene Suhhoi hävitajate tähelepanu kõrvale, misjärel hävitaksid Gripenid agressori pinnasel Vene rakettide stardiplatsid.
Vaenlase hävitajad olid esitlustel tähistatud Vene õhuväe kasutatavate värvidega.
Sälenis rõhutasid rootslased veel kord, et kogu Gripeni süsteem on välja töötatud venelaste alistamiseks õhusõjas.
Aastal 2019 tegi toonane Rootsi õhuväe ülem Mats Helgesson Iltalehtile kuulsa avalduse.
Rootsi õhuväes treenime sama ohu, endise Nõukogude Liidu ja nüüd Venemaa vastu, mille vastu olete Soomes aastaid treeninud, alustas Helgesson ja pidas retoorilise pausi, enne kui oma vastuse jätkas.
Gripen ja eriti Gripen E on mõeldud Suhhoi tapmiseks. Meil on sellel spordialal must vöö, märkis ta.
Eelmise, 2024. aasta detsembris ütlesid NATO allikad Iltalehtile, et Venemaa kavatseb suurendada Alakurtis paikneva maaväeüksuse tugevust brigaadist diviisiks.
Claesson ütles Sälenis peetud kõnes, et tema kõige olulisem ülesanne on tagada Rootsi võitlusvõime. Näiteks kriisireguleerimine on teisejärguline.
Saab toodab praegu Rootsi õhujõududele luurelennukeid GlobalEye.
Saabi andmetel suudavad lennuki süsteemid tuvastada isegi väikseid liikuvaid objekte kuni 600 kilomeetri kaugusel. Kui Venemaa ründab Soomet, otsivad luurelennukid Rootsi Gripenite eskadrillidele sihtmärke.
Rootsi kaitseminister Pål Jonson ütles Iltalehtile, et lennuki GlobalEye ühishanke osas peavad kõnelusi Rootsi, Soome ja Taani.
Huvitav on ka see, et Claessoni hinnangul reageerivad Briti juhitud JEF-i eriüksused Põhja- ja Läänemerel kiiremini kui NATO, kui Venemaa peaks ründama mõnda piirkonnas asuvat riiki.
JEF-is ei tehta otsuseid konsensuse alusel. JEF koosneb kümnest riigist ja kõik ei pea olema kaasatud. See on väga funktsionaalne ja pragmaatiline liit, kus otsuseid tehakse järk-järgult ja erinevates piirkondades, ütleb kindral Claesson.
Claesson rõhutab, et JEF-i eesmärk on NATO-t täiendada. NATO-s on koostatud Euroopa ühised kaitseplaanid.
JEF-i riigid on Suurbritannia, Põhjamaad, Balti riigid ja Holland.
Muidugi on nii, et Põhja-Euroopa riikide põhihuvid on suunatud meie lähipiirkonnale. Sellest järeldub, et JEF on sageli kiirem, osutab Rootsi kaitseväe juhataja.
Komandör Claessoni Soome kaitsepoliitikat toetab Rootsi poliitiline juhtkond.
Rootsi ja Soome on taas liitlased. Selge on see, et meil on ka ühine kaitse, rõhutab kaitseminister Jonson.