Putin kogub Euroopas liitlasi, seda Ukraina jaoks väga halval ajal

Kui Slovakkiast sai üks esimesi NATO riike, kes andis Ukrainale sõjalist abi, sai selle kaitseminister opositsioonierakondade kriitika osaliseks. Ta ei oodanud, et teda uuritakse võimu kuritarvitamise, altkäemaksu võtmise ja riigireetmise pärast.

Jaroslav Nadi vastu on esitatud viis kriminaalkaebust ja siseministeerium algatas uurimise veidi enam kui aasta pärast seda, kui peaminister Robert Fico naasis ametisse kampaaniaga relvatarnete peatamiseks Kiievisse. „See on puhtalt poliitiline kohtuprotsess, ütles ta Bratislavas antud intervjuus, mõeldes vanglakaristuse võimalusele. „See ei murra mind siiski.”

Olenemata sellest, kas Nad on Ukraina abistamise eest vangis või mitte, näitab tema raske olukord juba praegu, kuidas mandril on esile kerkimas liidrid, kes lõhuvad ühtsust Euroopa Liidu ja NATO-ga ning pakuvad Venemaa presidendile Vladimir Putinile kriitilisel ajal mugavaid liitlasi, vahendab Bloomberg.

Rahvuslike jõudude esile kerkimine sellistes riikides nagu Slovakkia, Austria ja Horvaatia ning Ungari seab Ukraina toetuse küsimärgi alla just siis, kui president Volodõmõr Zelenski on pärast Donald Trumpi Valgesse Majja naasmist raskes seisus.

Fico, kes külastas Putinit eelmisel kuul Kremlis, et arutada gaasitarneid, näitab, kui kiiresti asjad võivad muutuda. Ta on muutnud Slovakkia kindlast Ukraina liitlasest selliseks, mis kordab sageli Venemaa juhi narratiivi Ukraina sõjast.

Ta nõustub Ungari peaministri Viktor Orbaniga, kes on pikka aega olnud EL-i kõige tõhusam lõhkuja, kes seab järjekindlalt kahtluse alla bloki toetuse Ukrainale ja nõuab Venemaa-vastaste sanktsioonide lõpetamist.

„Orban ei ole enam üksi,” ütles Budapesti Policy Solutionsi poliitikaanalüütik Gabor Gyori. „EL kogeb tõenäoliselt üha sagedamini probleeme, kuna tal on raskusi rahvuslaste eriarvamustest ülesaamisega.”

Gyori ütles, et need rühmad on kogunud toetust kiiremini kui ülejäänud Euroopas, kuna kodanikud on hädas energiahindade hüppega, milles paljud süüdistavad sõda. See on muutnud nad vastuvõtlikumaks paremäärmuslike fraktsioonide retoorikale, kes on sisserännet tauninud, Ukraina abistamise hukka mõistnud ja Trumpi administratsiooniga ühinenud.

Läänes on Austria valmis esitama oma esimese paremäärmusliku kantsleri pärast Teist maailmasõda. Herbert Kickl on teinud selgeks, et sanktsioonide toetamine on vastuolus riigi traditsioonilise neutraalsusega.

Lõunapoolses Horvaatias valisid valijad sel kuul ülekaalukalt tagasi presidendi Zoran Milanovici, endise sotsiaaldemokraadi, kes on olnud Kiievile sõjalise abi andmise vastu, pani veto Ukraina ohvitseride väljaõppele ja mõistis NATO laienemise hukka kui „sügavalt ebamoraalse”.

Milanovicil on riigipeana piiratumad volitused ja ta mõistis varakult hukka Venemaa agressiooni. Kuid ta on süüdistanud Washingtoni ja NATO-t „puhversõja pidamises Venemaaga” Ukraina kaudu, mis pälvis Venemaa välisministri Sergei Lavrovi kiituse.

Valitsused, kes on olnud usaldusväärsed Lääne partnerid, on ohus muul moel. Rumeenia poliitiline institutsioon lõi kõikuma eelmisel aastal pärast seda, kui paremäärmuslik kandidaat Calin Georgescu tõusis kiiresti esile ja võitis presidendivalimiste esimese vooru.

Tema tee jäi katki, kui Rumeenia kõrgeim kohus tühistas tulemuse, viidates julgeolekuhoiatustele välisriikide sekkumise kohta,  ja kuulutas maikuuks välja uue hääletusvooru. Georgescu, kes on olnud NATO vastu ja kuhjanud kiitust nii Trumpile kui ka Putinile, on vahepeal toimunut pahaks pannud, nimetades kohtuotsust „globalistliku süsteemi poolt korraldatud riigipöördeks”.

„Laine on tulekul,” ütles rumeenlane 17. jaanuaril taskuhäälingusaate intervjuus USA parempoolsele raadiosaatejuhile Alex Jonesile, nimetades Austria ja Horvaatia eelmise aasta valimistulemusi osaks „suveräänsuse lumepalliefektist”.

Sloveenia ja Tšehhi on veel kaks riiki selles piirkonnas, kus võimuvastased kandidaadid võivad ametisse naasta, isegi kui nad ei pruugi Kremliga kõiges nõustuda.

Küsitlused näitavad, et Tšehhi miljardär Andrej Babis edestab suurelt praegust koalitsioonivalitsust, samas kui Sloveenia parempoolne opositsiooniliider Janez Jansa on järgmise aasta hääletusvoorude varane soosik.

Bulgaarias on riigipea Rumen Radev kutsunud üles tühistama Moskva-vastaseid sanktsioone. Serbia, Euroopa Liitu mittekuuluv riik, kus president Aleksandar Vucic seisab silmitsi massimeeleavaldustega raudteejaama katuse sissevarisemise pärast, võib osutuda hoiatavaks.

Kuid piirkondlik muutus oli sel kuul Slovakkias kõige olulisem. Fico tõstatas – seejärel loobus sellest – tuleviku võimalusest väljaspool EL-i ja NATO-t, öeldes, et institutsioonid võivad jääda ajalooraamatusse. Mõni päev hiljem süüdistas ta valitsusvastaste protestide korraldajaid koos meedia ja opositsiooniga riigipöörde korraldamises.

Eelmisel reedel korraldasid Fico ja tema venemeelse kallutatuse vastased Bratislavas oma suurima meeleavalduse pärast tema võimule naasmist aastal 2023. Kuigi valimisi ei toimu enam kui kaks aastat, korraldati tänavameeleavaldusi pärast korruptsioonisüüdistusi ning uuriva ajakirjaniku ja tema kihlatu mõrv viis tema kukutamiseni 2018. aastal.

Bratislavas tegutseva mõttekoja Avalike suhete instituudi juhi Grigorij Meseznikovi sõnul peegeldab Slovakkia peaministri retoorika eskaleerumine EL-i sügavamat probleemi, kuna rohkem ametnikke kaitseb ühtse Euroopa bloki asemel Venemaa huve.

„Neist sai Trooja hobune, kes tegid Venemaale soodsaid otsuseid, mis võivad muutuda Euroopa Liidu jaoks täiesti laastavateks,” ütles poliitikaanalüütik Meseznikov, kes on Slovakkiat jälginud enam kui 30 aastat.

Nad, kes töötas kaitseministrina kolm aastat kuni 2023. aasta maini ütles, et tema vastu seatakse lihtsalt NATO kohustuse täitmine, tarnides Ukrainasse laskemoona, hävitajaid MiG-29 ja raketisüsteemi S-300.

Kuid oht Euroopale on sügavam kui Ukraina üle piikide murdmine. See võib õõnestada kogu EL-i integratsiooniprojekti, ütles ta tema vastu suunatud kampaania üle arutledes: „Ma loodan, et see aitab Slovakkia inimestel ühineda kurjuse vastu, mis meid praegu valitseb.”

Kommentaarid