Prantsuse president Emmanuel Macron kuulutas välja projekti, mille eesmärk on „mobiliseerida” rohkem noori vabatahtlikke „armee tugevdamiseks”.
President rõhutas eile esmaspäeval 20. jaanuaril Cesson-Sévignés armeed tervitades „ohtude kuhjumist”, mis sunnib Prantsusmaad kohanema. Käivitades Prantsusmaa kaitseprioriteetide strateegilise ülevaate uuendamise, kutsus ta üles ka „Euroopa strateegilisele ärkamisele”, vahendab Le Monde.
„Euroopas ei saa olla rahu ja julgeolekut ilma eurooplasteta ja ilma eurooplastega läbi rääkimata,” hoiatas ta. „Tänane väljakutse on anda Ukrainale vahendid kestmiseks ja astuda tulevastele läbirääkimistele jõupositsioonil. Homme, kui sõjategevus lõppeb, on väljakutse anda Ukrainale tagatised igasuguse sõja naasmise vastu tema territooriumile ja tagatised meie enda julgeoleku tagamiseks,” väitis ta.
Alates parlamendi laialisaatmisest näib, et enamuse puudumine ja eelarvepiirangud on üldise sõjaväekohustuse „ambitsiooni” surmalapseks määranud. Emmanuel Macron on sellest aru saanud ja avas tee uuele projektile. „Kohustuslikku sõjaväeteenistust taastamata” palus ta valitsuselt ja armee kindralstaabilt maikuuks ettepanekuid „vabatahtlikel noortel armee juures õppimiseks ja nende ridade tugevdamiseks”.
„Peame vabatahtlikke paremini avastama, neid koolitama ja suutma mobiliseerida, kui päev saabub armeede tugevdamiseks Mandri-Prantsusmaal või mujal,” märkis ta. „Lisaks elukutselisele armeele on praegu vaja mobiliseerida reservi, toetuseks, tagavaraks.”
„Selle reservi moodustamiseks uuendatakse kaitse- ja kodakondsuspäev ning sellest saab homme taas võimalus sõjaväge avastada,” lisas ta. 800 000 noore seast, kes seda igal aastal teevad, „tulevad mõned esile ja ütlevad, et nad vastavad, kui rahvas neid kutsub”. Prantsusmaa seab eesmärgiks 2030. aastaks 210 000 tegevväelast ja 80 000 reservväelast.
Laiemas plaanis on riigi ja kaitseväe juht seetõttu käivitanud uue strateegilise ülevaate. Maikuuks peab kaitse ja riikliku julgeoleku peasekretariaat tegema ettepanekud „aja ohtudega” kohanemiseks. Nagu Emmanuel Macron on juba mitmeid kuid rääkinud, vajab Euroopa „strateegilist ärkamist”, et seista silmitsi „meie Ameerika liitlase” eraldumisega Vanast Mandrist, mis võib Donald Trumpi naasmisega Washingtonis võimule drastiliselt kiireneda.
„Meie Ameerika liitlane ütleb, et me peame kulutama rohkem” kaitsele Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis, „ja tal on õigus”, kinnitas Macron, kaitstes siiski Prantsusmaa jõupingutusi 413 miljardi euro eraldamiseks aastateks 2024-2030. Macron pooldab Euroopa eelistust varustuse hankimisel, aga ka Euroopa Liidus „ühisemaid programme” homsete relvade kujundamiseks. „Siiski peame muutma oma kaitsele eraldatavate summade ulatust,” ütles ta „investeeringumüürile” viidates.