Väljaanne Politico on välja mõelnud stsenaariumi, kuidas USA sõjavägi Taani vastu läheb – mis hiljuti tugevdas saare julgeolekut, rahastades kahte koerarakendi patrulli.
USA sõlmis 1951. aastal Taaniga lepingu, millega lubati kaitsta Gröönimaad rünnakute eest. Nüüd, 74 aastat hiljem tuleb oht Ameerikast.
Sel nädalal saatis USA ametisse astuv president Donald Trump lööklaineid kogu Euroopas, kui ta keeldus välistamast sõjalise jõu kasutamist maailma suurima saare, 57 000 elanikuga autonoomse territooriumi annekteerimiseks, mis on osa Taani Kuningriigist.
Trump, kes ütles välja ka idee, et USA võtaks üle Kanada ja Panama kanali, on pikka aega silma peal hoidnud Gröönimaal – strateegilises asukohas mineraalide ja nafta poolest rikkal saarel.
Kuigi pole kahtlust, milline riik võitluses võidab, võib Taanil olla suurem võimalus, kui ta pöörduks advokaatide poole. Kopenhaagen võiks neilt küsida, kas EL on mingil moel kohustatud Gröönimaad kaitsma; kas see võiks tugineda NATO ühistele kaitsesätetele alliansi enda suurima liikme rünnaku vastu; ja millised on Washingtoni kohustused 1951. aasta lepingu alusel.
USA-l on vaieldamatult maailma suurim kaitse-eelarve, kulutades eelmisel aastal 948 miljardit dollarit. Selle relvajõududes on 1,3 miljonit inimest, kellest osa paiknevad praegu Gröönimaal. Taani omalt poolt kulutas eelmisel aastal 9,9 miljardit dollarit, seal on vaid 17 000 sõdurit ja suurem osa tema raskest maasõja varustusest on annetatud Ukrainale.
Kui Trump täidaks oma ähvarduse Gröönimaa jõuga annekteerida, oleks see maailma lühim sõda, Gröönimaal puudub kaitsevõime. „Ameeriklased juhivad,” ütles Taani rahvusvaheliste uuringute instituudi vanemteadur Ulrik Pram Gad.
Mõned Taani piirivalvelaevad külastavad Gröönimaa kaguosa, kuid Taani ajakirjandus on teatanud, et sihtmärkide tulistamiseks vajalikku tarkvara ei ostetud ega installitud, lisas ta.
Pram Gad ütles, et on Trumpi kavatsustest hämmingus. „Kas see on bravuur? Kas see on liitlastevaheline ohudiplomaatia? Me ei tea tegelikult, kuid see on järgmise nelja aasta režiim.”
Kõrgemad ametnikud, sealhulgas Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen ja tema ametist lahkuv USA kolleeg Antony Blinken jätsid Trumpi kommentaarid esialgu tähelepanuta.
Taani peaminister Mette Frederiksen korraldas aga neljapäeval kohtumise parteide juhtidega, et seda teemat arutada, samas kui Rasmussen jätkas oma esialgset hoolimatut reaktsiooni. „Me võtame seda väga tõsiselt, kuid meil ei ole mingit ambitsiooni eskaleerida sõnasõda presidendiga, kes on teel Valgesse Majja,” ütles ta.
1951.aasta pakti kohaselt võttis USA vastu juriidilise kohustuse kaitsta mis tahes rünnaku eest tohutul Arktika saarel, arvestades Taani relvajõudude suutmatust tõrjuda võimalikku agressorit ilma abita.
„Taani on olnud väga teadlik, et ta ei saa Gröönimaad üksi kellegi eest kaitsta,” ütles Kopenhaageni ülikooli sõjaliste uuringute keskuse vanemteadur Kristian Søby Kristensen. Kui Trump üritaks territooriumi jõuga hõivata, on „küsimus: kes [ameeriklased] võitleks? Nende enda sõjavägi? Nad on juba kohal,” lisas ta.
USA vähendas pärast külma sõja lõppu oluliselt oma sõjalist kohalolekut saarel, kuid Gröönimaa loodeosas asuvas Pituffiki kosmosebaasis on alles varajase hoiatamise radarijaam. See on oluline vara, mis suudab märgata kosmoselaevu ja ballistiliste rakettide, sealhulgas Moskva poolt välja lastud potentsiaalseid tuumalõhkepäid.
Samal ajal ei ole Taani relvajõud USA sissetungile vastu seismiseks ei varustatud ega koolitatud. Nad „on hoolitsenud argisema rahuaja sõjalise tegevuse eest”, selgitas Søby Kristensen, ning saadavad Gröönimaa vetesse regulaarselt merepatrull-lennukeid ja -laevu.
Möödunud, 2024. aasta detsembris kuulutas Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen välja uue kaitsekulutuste paketi, mille väärtus on „kahekohaline miljardi summa” kroonides, et osta kaks kaugmaa drooni, kaks koerarakendipatrulli ja kaks patrull-laeva. Raha oli ka selleks, et rahastada rohkemate inimeste palkamist Taani Arktika väejuhatuse jaoks pealinnas Nuukis ja Kangerlussuaqi lennujaama uuendamiseks, et see sobiks hävitajatele F-35.
Taani kuningliku kaitsekolledži dotsendi Marc Jacobseni sõnul ajendasid seda USA nõudmised, sealhulgas Trumpi nõudmised tema esimesel ametiajal.
Kui Trump 2019. aastal esimest korda Gröönimaa ostmise idee välja käis, oli see osa USA strateegiast, mille eesmärk oli panna Taani kulutama rohkem [oma] sõjalisest eelarvest Gröönimaa jälgimiseks, ütles ta.
Kuigi Taani relvajõud on palju väiksemad kui USA omad, kuulub Kopenhaagen sellegipoolest nende Euroopa pealinnade hulka, mis on pärast Ukraina sõja algust võtnud kaitsevõime suurendamise vajadust väga tõsiselt.
Taani kulutas eelmisel aastal oma sõjaväele 2,37 protsenti oma SKT-st, mis ületab NATO 2-protsendilist eesmärki, ja plaanib seda veelgi suurendada. Taani õhujõud asendavad oma F-16 lennukipargi moodsate USA-s toodetud hävitajate F-35 vastu ja valmistuvad praegu õhutõrjesüsteemide hankimiseks.
Taani on aga ka oma relvavarusid märkimisväärselt ammendanud, kinkides Kiievile suurtükiväesüsteeme ja tanke, väites, et erinevalt ukrainlastest ei ähvarda taanlasi otsene oht vaenuliku imperialistliku võimu poolt.
Sellest hoolimata oleks annetatud sõjavarustusest vähe kasu Gröönimaa kaitsmisel USA sissetungi eest. „Ainus viis seal tegutseda on õhus või merel. Maasõjal on Gröönimaal väga vähe mõtet,” ütles Søby Kristensen.
Kui Kopenhaagen peaks reeglitele ja seadustele tuginedes vastu seisma, võiks ta paluda abi EL-ilt.
Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot ütles kolmapäeval, et Euroopa Liit ei lase maade hõivamisel juhtuda, kuid pole selge, kas Kopenhaagen suudaks ka EL-ile sõjalise abi saamiseks toetuda.
USA „äärmiselt teoreetilise” sissetungi korral Gröönimaale rakendub EL-i vastastikuse abistamise klausel asutamislepingu artikli 42 lõikes 7, ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja sel nädalal ajakirjanikele.
Kuid klausel „on praegusel kujul mõttetu, kuna selle taga pole tõelist sõjalist jõudu”, kirjutas Daniel Fiott Brüsseli valitsemiskooli julgeoleku-, diplomaatia- ja strateegiakeskusest.
Samuti on ebaselge, kas Taani, kes on USA kõrval NATO asutajaliige, võib mõne teise liitlase vastu tugineda artiklile 5 – alliansi vastastikuse abistamise klauslile.
„Teil oleks sisuliselt NATO liige, kes annekteeriks teise NATO liikme territooriumi. Seega oleks see üsna kaardistamata territoorium,” ütles Euroopa Välissuhete Nõukogu vanempoliitikateadlane Agathe Demarais. „Kui sellele mõelda, on see mõttetu.”
