Kuidas mõjutab sõjaline pingestunud olukord Läänemerel laevafirmasid?

Julgeolekuolukord Läänemerel on viimasel ajal tunduvalt pingestunud. Iltalehti uuris kolmelt Soome laevafirmalt, kas nad ikka julgevad enam Stockholmi või Tallinna reise teha.

Soomlased on tuntud kui kruiisilembene rahvas ning neid Helsingist ja Turust Rootsi Stockholmi ja Eestisse Tallinnasse sõidutavad kruiisilaevad on Läänemerel tuttav vaatepilt.

Küll aga on hiljutiste kaablikatkestuste tõttu julgeoleku olukord Läänemerel tunduvalt pingestunud. Kaitseliit NATO teatas pärast Soome ja Eesti vahelise elektriülekandekaabli EstLink 2 kahjustamist, et tugevdab vahetult pärast jõulupüha oma sisemerel valvet.

Iltalehti uuris e-posti teel kolmelt Läänemerel kruiise korraldavalt laevafirmalt, kas nad julgevad praeguses olukorras levu sõitu saata ning kuidas on ettevõtted eriolukordadeks valmistunud.

Tallink Silja Line’i laevad sõidavad oma liinidel tavagraafiku alusel ning reisijatel pole põhjust muretsemiseks. Viimase aja sündmustel Läänemerel pole seost Läänemerel sõitvate reisilaevadega, ütles Tallink Silja Line’i kommunikatsioonijuht Marika Nöjd oma vastuses.

Nöjdi sõnul teeb Tallink Silja Line koostööd Soome, Rootsi ja Eesti ametiasutustega, samuti vahetatakse regulaarselt infot politsei, piirivalve ja tolliga.

Korraldame ühisõppusi, et kõik laevadel reisijad saaksid end turvaliselt tunda, ütleb Nöjd.

Nöjdi vastus ühtib Viking Line’i ja Eckerö Line’i vastustega.

„Loomulikult jälgime maailma olukorda ja oleme valvsad, nagu kõik teisedki ühiskonna osapooled,” ütleb Viking Line’i infojuht Soomes Christa Grönlund.

Üldiselt suhtume turvalisusesse tõsiselt ning valmistume erinevateks võimalikeks hädaolukordadeks ning harjutame neid aktiivselt, ütleb Eckerö Line’i turundus- ja kommunikatsioonidijuht Outi Nylund.

Ettevalmistuse tähtsust rõhutas hiljutises intervjuus Iltalehtile ka Rootsi erukolonel Joakim Paasikivi. Tema sõnul on valmisolek viinud selleni, et olukord Läänemerel on viimasel ajal muutunud ohtlikuma asemel hoopis turvalisemaks.

Nüüd võtame ähvardust tõsiselt. Selle asemel, et mitte tunnistada Venemaa hübriidsõja kampaania võimalikkust, ütles Paasikivi.

2020ndate aastate alguses lõi koroonapandeemia suure põntsu Läänemere kruiiside arvule ning enne kui pandeemia jõudis korralikult vaibuda, algas 2022. aasta veebruaris Venemaa ebaseaduslik agressioonisõda Ukrainas.

Vene turistid olid enne sõda Soome turismitööstuses olulised kliendid. Eelmise, 2024. aasta juulis oli uudis, et välisturistide ööbimiste arv on alates 2019. aastast vähenenud kümme protsenti. Soomes ööbis toona rekordarv turiste.

Kõik Iltalehtile vastanud laevafirmad märkisid, et tunneli lõpus on aga valgust taas paistma hakanud. Sellest ajast alates on rahvusvaheliste reisijate osakaal kruiisilaevadel isegi kasvanud.

Reisijate arv normaliseerus pärast pandeemiat 2022. aastal ja on sellest ajast alates kasvanud. Sama on juhtunud ka rahvusvaheliste klientide arvuga, st see on pärast pandeemiat aasta-aastalt kasvanud. Sõda Ukrainas ei ole meie reisijate arvu mõjutanud, ütleb Eckerö Line’i esindaja Nylund.

Tallink Silja Line’i esindaja Nöjd toob aga välja, et viimastel aastatel on reisijate struktuuris toimunud muudatusi.

Laiem geopoliitiline olukord on üldiselt mõjutanud meie reisijate arvu ja eri rahvusi, ütleb Nöjd.

Viking Line’i esindaja Grönlund ütleb, et teistest riikidest saabuvad reisijad on alates Ukraina sõja algusest kruiisilaevadel asendanud vene turiste.

Lõuna-Euroopast, USA-st, Indiast, Koreast, Saksamaalt ja Poolast pärit reisijate arv on palju suurem kui enne pandeemiat ja sõda, ütleb Grönlund.

Kommentaarid