Ukraina presidendi endine nõunik Oleksi Arestovõtš märgib, et ukrainlased jäid kaotajaks suurriikide omavahelises vägikaikaveos.

Arestovõtš edastas sotsiaalmeedias järgmise seisukoha:

Eetris koos Julia Latõninaga kergitasime pisut pseudoreaalsuse loori, millesse on mähkunud meie kaasmaalased, kellest paljud haarasid sellest kinni, mässisid end sellesse ja roomasid surnuaia poole.

Sõja algusest peale oli kõik selge ja läbipaistev: Lääs ei astunud Putinile vastu väikese kohaliku sõja alguses Ukrainas Donbassis ja Ukrainat valmistati ette sissisõjaks.

Kuid Kreml saatis väed Kiievisse, mida Läänes ei oodatud ja Kiievis ei usutud.

Plaanid lammutas meie äge vastupanu, mis hoidis Kiievit linnalahingute ja pealinna võimaliku hõivamise eest.

Pärast seda hakkasid kõik plaane muutma: Vene Föderatsioon koondas oma jõud Donbassi, Lääs lubas toetust territooriumi edasisel kaitsmisel ning meie uskusime Venemaa lüüasaamisse ja kokkuvarisemisse, saades maailma sõjaliste blokkide jõuproovi katsepolügooniks.

Lääs ütles meile ausalt, et ei räägita Venemaa lüüasaamisest, nad lubasid meile abi ainult kaitseks, et Vene armee siin täielikult ei võidaks, ülejäänu võtsid ukrainlased pseudokeskkonnast, mille siiralt uskumist paljud jätkavad.

USA ja NSV Liit ajasid teineteist perioodiliselt sõjalistesse lõksudesse, et nõrgenenud vaenlasega erinevatel geopoliitilistel stsenaariumidel oleks lihtsam ja tulusam läbi rääkida.

Nii juhtus ka seekord, kuid peamiselt meie arvelt, meie elude, hävitatud linnade ja majanduse hinnaga.

Venelasi kasutati ära seoses „suure venna” tundega meie vastu ja sooviga olla Läänes võrdsena aktsepteeritud. Meid kasutati ära seoses hüpernartsissismi ja sooviga vanemat venda lüüa.

Olles kaks ja pool aastat sahmerdanud, maksnud tohutut hinda, ei kutsutud meid isegi laua taha, kus meie saatuse üle otsustati.

Ilma meieta leppisid nad kokku uutes geopoliitilistes jõujoontes ja meie tegutseme edasi pseudokeskkonnas, kuhu tahame mobiliseerida veel 500 tuhat inimest ja ikkagi Venemaad alistada.

Uus Jalta jõudis eelkokkulepetele, kuid USA-st osalesid demokraadid ja nüüd tuli Donald Trump ja ilmselt tulevad uued raundid, kus üldsuunda siiski hoitakse, kuid lähenemine ja detailid erinevad.

Trump on erinevalt paljudest kaasaegse maailma poliitikutest ja poliitilistest jõududest sirgjooneline ja kohusetundlik inimene, mistõttu investeerib ta isiklikult Ukraina sõja lõpetamisse, mille saab 24 tunni jooksul lõpetada kahe inimese: Zelenski ja Putini otsusega.

Sõjategevuse lõpetamine ei peata mingil juhul paralleelselt käimasolevaid läbirääkimisi ja konsultatsioone ega muuda olukorda kuidagi „kapitulatsiooniks” ja huvide loovutamiseks. Läbirääkimisi pidada ja kaubelda saab nii palju kui soovitakse, ilma tulistamata, päästes sellega oma kodanike elusid.

Kui Kiievis ja Moskvas oleks rohkem südametunnistust, siis poleks mõlemal poolel inimesed ammu tulistamise ja pommitamise tagajärjel surnud, aga ilmselt tuleb südametunnistust tuua samuti USA-st.