Soome kaitseväe juhataja kindral Janne Jaakkola hoiatab, et demokraatlikel lääneriikidel on oht kaotada oma sõjaline sooritusvõime Venemaa suhtes.

Vastupidiselt aastatuhande alguse oletustele ja tõlgendustele on Venemaa viimase tuhande päeva jooksul näidanud, et on pöördunud tagasi traditsioonilise massilise jalaväe ja suurtükiväe kasutamise juurde, ütleb Jaakkola.

Kindral Jaakkola pidas täna kolmapäeval Paasikivi Seltsi aastakoosolekul ettekande sõjapidamise muutumisest, vahendab Iltalehti.

Jaakkola sõnum on, et ulatusliku hävitusrünnaku ohtu tuleb võtta tõsiselt.

„Oleme nüüdseks peaaegu kolm aastat näinud, kuidas Venemaa lööb tiibrakettide, rakettide ja droonidega süstemaatiliselt sügavale Ukrainasse, sihtides elanikkonda ja kriitilist infrastruktuuri,” rõhutab Jaakkola.

Kaitseväe juhataja kutsub demokraatlikke riike üles valmistuma ja varustama. Pole aega raisata pikkadele seadmete soetamisprotsessidele.

Lääs peab samuti püüdma oma tulemuslikkust säilitada, sõnab ta.

„Selle paneb proovile nn „relva ja vasturelva” võistlus, kus osapooled püüavad kohaneda lahinguväljale ilmuvate uute süsteemide ja tehnoloogiatega,” ütleb Jaakkola.

Kindral paljastab karmid arvud – ja ilmselt tahtlikult – selle kohta, kui kiiresti suudavad Vene ründajad ületada või kohaneda Ukraina kaitsjate kasutatavate relvasüsteemide tehnoloogilise eelisega.

Ukrainas näeme, et teatud tehnoloogiate puhul on vastase kohanemistsükkel 30–60 päeva. Droonidel on sageli vaid 24-tunnine periood, ütleb Jaakkola.

Jaakkola arvates peavad demokraatlikes riikides üles kasvanud inimesed mõistma, et suur osa venelastest mõtleb oma sõdurite tapmisele teisiti kui meie.

Venemaa ei paista hoolivat märkimisväärsetest isikkoosseisu ega materiaalsetest kaotustest. Poliitiline, majanduslik ja tehnoloogiline isoleeritus ei ole nende jaoks probleem, toob Jaakkola välja.

Jaakkola teeb toimuva kohta kurva järelduse. Samas hoiatab komandör, et venelased teavad, kuidas Lääne relvasüsteemide vastu võidelda.

Võib arvata, et lühiajaliselt Venemaa sõjaline võimekus säilib. Sõjaväelastel ja juhtidel on sõjaline kogemus ja arusaam Lääne relvasüsteemide toimimisest ja haavatavustest, analüüsib Jaakkola.

Kindrali sõnul ei ole Venemaa sõjamajandus pikas perspektiivis jätkusuutlikul alusel, kuid riik suudab oma energiatulu ja partnerriikide toetusega oma sõjapidamist rahastada.

Hiina aitab Venemaal saada kõrgtehnoloogiat.

Jaakkola ei nimeta Venemaa partnerriike nimepidi, kuid NATO peasekretär Mark Rutte on neid korduvalt nimetanud. Hiina, Iraan ja Põhja-Korea võimaldavad Venemaal sõda jätkata.

Lahinguvälja muutust on konkreetselt näha Ukrainas ja Lähis-Idas. Traditsiooniline ja uus eksisteerivad koos, ühiselt ja eraldi, mõtiskleb Jaakkola.

Kindral on mures demokraatiate suhtelise eelise säilimise pärast.

Lääne edumaa on vähenenud. Läänele juletakse väljakutse esitada, hoiatab ta.

Kõrgtehnoloogilistest relvasüsteemidest üksi ei piisa, kuigi just tehnoloogia muudab tegelikkust lahinguväljal.

Sensorid on muutnud lahinguvälja läbipaistvaks. Valitud asustuspunktides kasutatakse jalaväge ja suurtükiväge. Odavad ja massiliselt kasutatavad relvad tekitavad kaitsja jaoks dilemma. Kui palju on kasu kallitest kaitsele suunatud relvasüsteemidest? küsib Jaakkola.

Kiirus loeb palju.

Eesmärk on muuta otsustamine ja mõjuahel vastasest kiiremaks. Selleks on vaja tarkvara, algoritme ja tehisintellekti. Eri platvormid tuleb integreerida tervikuks ja piirid siluda, kirjeldab Jaakkola.

Üksiksõdurilt nõutavad põhioskused muutuvad kiiresti.

Sõduri jaoks on lahinguvälja põhielemendid – vaata, liigu, tulista, suhtle ja kaitse – tugevas muutumises. Kõiges tuleb olla kiirem ning püüda oma tegusid kõrvale suunata ja kaitsta, rõhutab Jaakkola.

Vilunud sõdurid ei suuda Venemaa rünnakut peatada, kui neid on liiga vähe.

Kogus loeb alati, resümeerib Jaakkola.

Kaitseväe juhataja rõhutab, et Venemaa plaanid tuleb tuvastada, et neile oleks võimalik vastu seista.

Venemaa eesmärk on nõrgestada Ukraina toetust ja Lääne ühtekuuluvust, hoiatab ta.