NATO ja Ukraina peavad teisipäeval erakorralisi kõnelusi pärast seda, kui Venemaa ründas Ukraina linna eksperimentaalse hüperhelikiirusega ballistilise raketiga, mis eskaleeris peaaegu 33 kuud kestnud sõda.

Poola peaminister Donald Tusk ütles reedel, et konflikt on „asumas otsustavasse faasi ja võtab väga dramaatilised mõõtmed”, vahendab AP.

Ukraina parlament jättis eile reedel istungi ära, kuna pärast neljapäevast Venemaa rünnakut Dnipro linna lähedal asuvale sõjaväeobjektile karmistati julgeolekut.

President Vladimir Putin ütles Läänele suunatud karmi hoiatusena oma rahvale riiklikus televisioonis edastatud kõnes, et rünnak keskmise ulatusega Orešniku raketiga oli kättemaks selle eest, et Kiiev kasutas USA ja Briti pikemamaarakette, mis suudavad rünnata sügavamale Venemaa territooriumile.

Putin ütles, et Lääne õhutõrjesüsteemid on uue raketi peatamiseks jõuetud.

Ukraina sõjaväeametnike sõnul oli Dniprot tabanud rakett saavutanud kiiruse 11 Machi ehk 11 korda helikiirusest ja kandis kuut mittetuumalõhkepead, millest igaüks vabastas kuus allmoona.

Putin ütles reedel sõjaväe- ja relvatööstuse ametnikega rääkides, et Venemaa alustab Orešniku masstootmist.

„Kellelgi maailmas pole selliseid relvi,” ütles ta õrnalt naeratades. „Varem või hiljem saavad need ka teised juhtivad riigid. Oleme teadlikud, et need on väljatöötamisel.”

Kuid ta lisas: „See süsteem on meil praegu olemas.”

Raketi katsetamine jätkub, „sealhulgas lahingutegevuses, olenevalt olukorrast ja Venemaale tekitatud julgeolekuohtude iseloomust”, ütles Putin, märkides, et „selliste süsteemide varu on kasutusvalmis”.

Putin ütles, et rakett on nii võimas, et mitme tavalõhkepeaga varustatud rakett võib ühe rünnaku puhul olla sama laastav kui löök strateegiliste või tuumarelvadega.

Venemaa strateegiliste raketivägede juht kindral Sergei Karakajev ütles, et Orešnik võib jõuda sihtmärkideni üle Euroopa ja olla varustatud tuuma- või tavalõhkepeadega, korrates Putini väidet, et isegi tavaliste lõhkepeade puhul oleks „relva massiline kasutamine võrreldav tuumarelvade kasutamisega”.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov hoidis reedel sõjakat tooni, süüdistades „lääneriikide hoolimatuid otsuseid ja tegevust” Ukrainale relvade tarnimisel Venemaa vastu löögi andmiseks.

„Vene pool on selgelt näidanud oma võimekust ja üsna selgelt on välja toodud ka edasiste vastumeetmete kontuurid juhuks, kui meie muresid arvesse ei võeta,” ütles ta.

Ungari peaminister Viktor Orban, keda peetakse laialdaselt Euroopa Liidu ja NATO riikide seas Kremliga kõige soojemates suhetes olijaks, kordas Moskva jutupunkte vihjates, et USA-st tarnitud relvade kasutamine Ukrainas eeldab tõenäoliselt USA otsest osalust.

„Need on raketid, mis lastakse välja ja suunatakse seejärel sihtmärgini läbi elektroonilise süsteemi, mis nõuab maailma kõige arenenumat tehnoloogiat ja satelliitsidevõimekust,” ütles Orban riigiraadios. „On kindel oletus, et neid rakette ei saa juhtida ilma Ameerika personali abita.”

Orban hoiatas Venemaa vastuste alahindamise eest, rõhutades, et riigi hiljutisi muudatusi tuumarelvade kasutamise doktriinis ei tohiks pidada blufiks. „See ei ole trikk. … Sellel on tagajärjed,” ütles ta.

Kiievis nimetas Tšehhi välisminister Jan Lipavski neljapäevast Moskva raketirünnakut „eskaleerivaks sammuks ja Vene diktaatori katseks hirmutada Ukraina ja Euroopa elanikkonda”.

Lipavski väljendas pressikonverentsil Ukraina välisministri Andri Sõbihaga täielikku toetust vajalike täiendavate õhutõrjesüsteemide tarnimisele, et kaitsta Ukraina tsiviilelanikke „koledate rünnakute eest”.

Ta rõhutas, et Tšehhi Vabariik ei sea piiranguid Ukrainale antud relvade ja varustuse kasutamisele.

Kolm Ukraina parlamendi Ülemraada parlamendisaadikut kinnitasid, et reedene istung jäeti ära, kuna ähvardati Vene rakettidega, mis sihivad Kiievi kesklinna valitsushooneid.

Lisaks soovitati piirata kõigi äriettevõtete büroode ja valitsusväliste organisatsioonide tööd selles piirkonnas ning kohalikke elanikke hoiatati suurenenud ohu eest, ütles rahvasaadik Mõkõta Poturajev, kes lisas, et see pole esimene kord selline ähvardus saada.

President Volodõmõr Zelenski kantselei jätkas tööd standardsete turvameetmete järgi, ütles pressiesindaja.

Ukraina luure peadirektoraat teatas, et Orešniku rakett tulistati Venemaalt Astrahani piirkonnast ja lendas 15 minutit enne Dnipro tabamist. Pentagon kinnitas, et Venemaa rakett oli uut, eksperimentaalset tüüpi keskmise ulatusega rakett, mis põhineb mandritevahelisel ballistilisel raketil RS-26 Rubež.

Neljapäevane rünnak tabas Pivdenmashi tehast, mis ehitas rakette ajal, mil Ukraina oli Nõukogude Liidu osa. Sõjaväerajatis asub umbes 6 kilomeetrit edelas Dnipro keskusest, umbes 1 miljoni elanikuga linnast, mis on Ukraina suuruselt neljas ning sõjaliste varustuse ja humanitaarabi peamine sõlmpunkt. Siin asub ka üks riigi suurimaid haiglaid, kus ravitakse rindel haavatud sõdureid enne nende viimist Kiievisse või välismaale.

Kannatada saanud ala piirati sisse ja isoleeriti avalikkuse eest. Rünnakus hukkunutest ei teatatud.

Mujal Ukrainas tabas Venemaa öösel Iraanis loodud Shahedi droonidega Sumõ elamurajooni, tappes kaks ja vigastades 13 inimest, teatas piirkondlik administratsioon.

Ukraina avalik-õiguslik ringhääling Suspilne teatas, et droonid olid täis šrapnellelemente, tsiteerides Sumõ oblasti juhi Volodõmõr Artjuhi sõnu: „Neid relvi kasutatakse inimeste, mitte objektide hävitamiseks.”