Saksamaa koostab nimekirja varjenditest, mis võiksid tsiviilelanikele sõja korral varjualust pakkuda. Ukrainas toimuva sõja tõttu Venemaaga valitsevate pingete tõttu kasvavad hirmud kolmanda maailmasõja ees.

Saksa siseministeerium teatas, et kui Ukraina läänepoolsete toetajate ja Venemaa vahel peaks puhkema sõda, võidakse kaitseks rakendada maa-aluseid rongijaamu, parklaid, riigihooneid ja eraomandit, vahendab Daily Mail.

Plaanidest teatati ajal, kui juhtiv NATO ametnik kutsus ettevõtteid üles valmistuma „sõjaaja stsenaariumiks” ning kohandama oma tootmis- ja turustusliine nii, et need oleksid Venemaa ja tema liitlaste suhtes vähem haavatavad.

NATO sõjalise komitee esimees, Hollandi admiral Rob Bauer hoiatas täna Euroopa poliitikakeskuse mõttekoja üritusel ettevõtteid, et Lääne sõltuvus jätab liitlased avatuks nii Venemaa kui Hiina survele.

„Ettevõtlusjuhid Euroopas ja Ameerikas peavad mõistma, et nende tehtud äriotsustel on nende riigi julgeolekule strateegilised tagajärjed,” rõhutas ta ja lisas: „Kuigi lahingud võidab sõjavägi, võidavad sõjad aga majandused.”

„Kui suudame tagada, et kõik olulised teenused ja kaubad on kõigele vaatamata tarnitud, siis on see meie heidutuse võtmeosa,” ütles admiral Bauer täna Brüsselis.

„Me näeme seda sabotaažiaktide kasvava arvuga ja Euroopa on näinud seda energiavarustuse puhul,” ütles Bauer.

„Arvasime, et meil on kokkulepe Gazpromiga, kuid tegelikult oli meil leping härra Putiniga. Ja sama kehtib ka Hiinale kuuluva infrastruktuuri ja kaupade kohta. Meil on tegelikult kokkulepe (Hiina presidendi) Xi (Jinpingiga),” märkis ta.

Bauer märkis läänepoolset sõltuvust Hiinast pärit tarnetest, kus 60% kõigist haruldastest muldmetallidest toodetakse ja 90% töödeldakse seal.

Tema sõnul on Hiinast pärit ka rahustite, antibiootikumide, põletikuvastaste ja madala vererõhu ravimite keemilised koostisosad.

„Oleme naiivsed, kui arvame, et kommunistlik partei ei kasuta seda võimu kunagi,” sõnas ta.

Bauer hoiatas ka, et Venemaa maaväed on praegu suuremad kui Moskva täiemahulise sissetungi ajal ligi kolm aastat tagasi, kuid ütles, et nende kvaliteet on sellest ajast alates langenud.

„Nende vägede kvaliteet on langenud,” ütles NATO sõjalise komitee esimees, hollandlasest admiral Rob Bauer, osutades relvajõudude varustuse ja sõdurite väljaõppe tasemele.

„Hetkel ei ole venelased sama oht kui 2022. aasta veebruaris, seega on meil veidi aega valmistuda,” ütles ta ja lisas, et see tähendab kaitsetööstuse investeeringute suurendamist.

Ta lisas, et NATO liitlased peavad alliansi uute kaitseplaanide elluviimiseks kulutama oma sõjaväele ligi 3% oma sisemajanduse kogutoodangust, kuna kulud ületavad alliansi senist 2% eesmärki.

„Üldine protsent, mis on vajalik uute plaanide teostatavaks muutmiseks, on palju lähemal 3%-le SKTst kui 2%-le,” ütles Bauer täna.

„Ma eeldan, et uue (Donald) Trumpi administratsiooni ajal (USA-s) toimub palju intensiivsem arutelu selle üle, kui palju Euroopal ja Kanadal on vaja rohkem kulutada, ning see on tervislik ja põhjendatud arutelu,” sõnas ta.

Lisaks kaitsekulutustele on NATO riigid võtnud tsiviilkaitses täiendavaid ettevaatusabinõusid tagamaks, et sõja puhkemise korral oleksid tsiviilisikud kaitstud ja teaksid, kuidas end võimalike ohtude eest kaitsta.

Saksamaa siseministeerium teatas täna, et kõigi varjendite ja varjupaikade kohta koostatakse digitaalne kataloog, et inimesed leiaksid need planeeritud telefonirakenduse abil kiiresti üles.

Inimesi julgustatakse ka keldrite ja garaažide ümberehitamise teel oma kodudesse kaitsvaid varjualuseid looma, ütles pressiesindaja pressibriifingul.

Ta keeldus ajakava avaldamast öeldes, et tegemist on „suure projektiga”, mis võtab „mõnda aega”, kaasates kodanikukaitse ja katastroofiabi büroo ning teised ametiasutused.

Ta ütles, et 83 miljoni elanikuga riigis on 579 varjendit, mis pärinevad peamiselt Teisest maailmasõjast ja külma sõja ajastust ja mis võivad pakkuda peavarju 480 000 inimesele – kui varem oli umbes 2000 varjendit.

Plaani põhipunktid lepiti kokku juunis toimunud kõrgemate ametnike konverentsil ja praegu tegeleb selle uurimisega erirühm, ütles pressiesindaja.

Alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aastal on kasvanud mure Moskva potentsiaali pärast võtta ühel päeval sihikule ka teised NATO liikmed.

Oktoobris hoiatasid Saksa luurejuhid, et Venemaa on tõenäoliselt võimeline 2030. aastaks alustama rünnakut sõjalise liidu vastu.

Saksa ametnike sõnul seisab riik juba silmitsi Venemaa spiooni- ja sabotaažitegevuse kasvuga.

Venemaa president Vladimir Putin hoiatas eelmisel nädalal, et Ukraina konfliktil on „ülemaailmse” sõja tunnused ja ta ei välistanud rünnakuid lääneriikide vastu.

Pinged on tõusnud pärast seda, kui Venemaa kasutas 21. novembril Dnipro peal näiliselt eksperimentaalset keskmise ulatusega ballistilist raketti.

Rakett – nimega Orešnik – kannab mitut lõhkepead, arvatakse olevat tuumavõimeline ning liigub sellisel kiirusel ja trajektooril, mis muudab selle allatulistamise keeruliseks.

Analüütikud hoiatasid, et rakett oli mõeldud selleks, et saata Läänele sõnum pärast seda, kui USA andis Ukrainale lõpuks õiguse kasutada oma rakette ATACMS, et rünnata sügavale Venemaale, kuna Ukraina kavatseb vägede edasiliikumise hoogu aeglustada.

Putin ütles reedel telekommentaarides, et Venemaa jätkab oma uue hüperhelikiirusega raketi Orešnik katsetamist „kaasa arvatud lahingutingimustes” sõltuvalt „olukorrast ja Venemaale tekitatavate julgeolekuohtude olemusest”.