Soome majandusteadlane Vesa Vihriälä kirjutab oma nädala lõpus ilmunud blogisissekandes, et Donald Trumpi tagasivalimine USA presidendiks tähendab Soome julgeoleku nõrgenemist.

Soome äriuuringute instituudi Etla endine tegevjuht Vihriälä hindab oma artiklis, et Trumpi saamine presidendiks mõjutab NATO toimimisvõimet ja nõuab EL-i tugevdamist. Teksti toon on tume.

Vihriälä sõnul on Soome pikaks suunaks välis- ja julgeolekupoliitikas ning majandussuhetes olnud läänestumine, mida on edendatud samm-sammult, viimati liitudes sõjalise alliansiga NATO.

„NATO liikmelisus, mis oli kõige tugevamalt hinnatud julgeolekut suurendav läänestumise vorm, on pärast Trumpi tagasivalimist küsitav lisa Soome julgeolekule,” hindab Vihriälä.

Trumpi kõnede põhjal võib ohtu sattuda USA pühendumus Euroopa kaitsmisele.

„Ilma USA tuumarelva ja ka konventsionaalse sõjalise jõu, sealhulgas luurevõime heidutuseta, on Euroopa NATO riikide võime nii ennetavalt ohjeldada kui ka oma liikmeid vajadusel kaitsta oluliselt nõrgem,” kirjutab Vihriälä.

Trumpi tagasivalimine on seotud käimasolevate arengutega, kus Lääne väärtusteks peetavad asjad ei saa enam ei Läänes ega üldse maailmas sama toetust, hindab Vihriälä.

Samal ajal on Lääs osutunud nõrgaks, kui ta oleks pidanud reageerima ohule, mida kujutab endast selline autoritaarne riik nagu Venemaa. Ukrainat on ebapiisavalt toetatud, kirjutab Vihriälä.

Vihriälä ennustab, et Trump lõpetab suure tõenäosusega sõjalise abi andmise Ukrainale ning kui Euroopa ise oma toetust ei suurenda, on tagajärjed Ukrainale katastroofilised:

„See tähendab Ukraina läänelike püüdluste kokkuvarisemist. Tõenäoliselt jääb EL-le liikmelisuse võimalus, kuid selle rakendamise usaldusväärsus nõrgeneb. Ukrainale NATO liikmelisust ei pakuta. Ukraina jääb Venemaa järgmist rünnakut ootavaks ebamääraseks tsooniks, kuhu on raske saada erainvesteeringuid ja kust osa inimesi kolib püsivalt mujale.”

Vihriälä hinnangul soodustab Trumpi võimuletulek Venemaad toetavate poliitiliste jõudude tõusu ka Euroopas ning õõnestab EL-i riikide püüdlusi luua ühtne Euroopa poliitika.

Sellele lisanduvad majandusriskid, mis tulenevad Trumpi juba tuntud protektsionistlikust poliitikast tema hiigeltariifidega.

Mis on asjatundja nõuanne sellisele riigile nagu Soome?

Soome eelmine idee, mille kristalliseeris president Mauno Koivisto, oli ellu jääda. Praeguses olukorras tähendab see Vihriälä sõnul välise toetuse maksimeerimist ja enda ellujäämisvõime parandamist.

„Me saame püüda teha poliitiliselt võimalikult keeruliseks isegi Trumpi USA-le mitte toetada Soomet Venemaa ohu vastu. Midagi sarnast saame ehk proovida ka seoses Hiinaga, kes suudab Venemaad soovi korral mõjutada,” kirjutab Vihriälä.

Teine suund on püüelda kõigi vahenditega Euroopa tugevdamise poole. Vihriälä sõnul on raske näha, et see õnnestuks ilma EL-i eelarve mahu selge suurenemiseta, mis tähendab EL-i võimalust koguda makse ja/või kõrgemaid liikmemakse.

„Selleks, et saaks piisavalt kiiresti tegutseda, tähendab see ka ühisvõlga, et rahastada kohe vajaminevaid suuri meetmeid.”

Selliste suurte meetmete hulka kuuluvad Vihriälä sõnul Ukraina ja EL-i enda varustuse toetamine ning relvatehnoloogia arendamine.

Vihriälä sõnul on vajalik ka Soome enda kaitsekulutuste suurendamine, mis suurendab survet kulutuste kärpimiseks teistes sektorites.