Ühel hetkel lähinädalatel hakkavad töövõtjad Poola idapiiri äärde rajama 2,3 miljardi euro eest kindlustusi, relvaladusid ja luureposte.
Valgevene piir on juba täis terasest aiaposte, mis on püstitatud „relvastatud” rände tõkestamiseks. Mõnesaja kilomeetri kaugusel kirdes ehitavad Läti, Eesti ja Leedu ise punkreid ja tankitõkkeid, vahendab Times.
Poola presidendi Duda jaoks pole see pooleteise tuhande kilomeetrine metallist ja betoonist müür midagi muud kui teine raudne eesriie, mille Lääne piirialad on sunnitud välja töötama kaitseks Venemaa täitmatute imperialistlike plaanide eest.
„Mõned Lääne poliitikud vaatavad seda õudusega,” ütles 52-aastane Duda väljaandele Sunday Times oma presidendipalees antud intervjuus.
„Viimane asi, mida nad näha tahavad, on uue raudse eesriide ehitamine. Ma ütlen nii: kui raudse eesriide uuesti rajamisega tagatakse kaasmaalaste turvalisus, siis okei, raudne eesriie on seni, kuni oleme selle vabal poolel,” märkis ta.
Poola „Idakilbi” projekt, mida riigi kaitseminister on kirjeldanud kui „suurimat piiri tugevdamise operatsiooni alates 1945. aastast”, on alles viimane ambitsioonikas sõjaline algatus riigilt, millest on kiiresti saamas NATO tugevaim kaitsejõud Euroopas.
Kuna Poola kaitse-eelarve läheneb 5 protsendile SKT-st, tanke on rohkem kui Saksamaal, Prantsusmaal ja Suurbritannial kokku ning lepingud on sõlmitud sadade soomustatud sõidukite, haubitsate, ründehelikopterite ja tiibrakettide hankimiseks USA-lt ja Lõuna-Korealt, võtab Varssavi vastu rolli, mida Lääne-Saksamaa kunagi täitis külma sõja kuumimatel aastatel.
Teine Poola vara, mis võib veel osutuda mandri kaitsmisel otsustavaks, on Duda ise.
Kui enamikku tema kolleege Euroopa liidrite hulgas häiris Donald Trumpi esimene eesistumine, siis Duda sõlmis temaga peaaegu enneolematu isikliku suhte, lõpetades 2020. aastal meeldejäävalt mõnusa ühisesinemisega Valge Maja kõrval asuvas roosiaias.
Vankumatult konservatiivne Poola riigipea veenis Trumpi mitte ainult tooma Poolasse tuhandeid Ameerika lisasõdureid, vaid ka sundima ülejäänud Euroopa NATO liitlasi tõstma oma kaitsekulutusi 3 protsendini SKT-st, mis on tunduvalt suurem NATO praegusest sihtmärgist 2 protsendist.
Kui teised Euroopa pealinnad vaatavad 5. novembril toimuvaid Ameerika valimisi hirmuga, siis Duda on ülimalt rahulik. See teema on paratamatult päevakorda tõusnud Arraiolose tippkohtumisel Krakowi kuningalossis, mida Duda sel kuul võõrustas koos Saksamaa ja Itaalia liidritega.
„Ameerika Ühendriigid on huvitatud meie Euroopa osa tugevdamisest,” ütles ta, viidates Poola mitme miljardi dollari väärtuses Ameerika sõjalise riistvara ostudele nagu lahinglennukid F-35 ja Himarsi raketiheitjad.
„Me ei oota lihtsalt, et meie liitlased tulevad meid kaitsma. Eelkõige ehitame ise oma valmisolekut ja kaitset, sest oleme vastutustundlik liitlane,” sõnas ta.
Duda ametiaeg saab läbi maikuus, kuid tal on kolleegidele paar nõuannet, kuidas Trumpi teiseks presidendiajaks valmistuda. Peamine, millest nad aru peavad saama, on tema sõnul see, et Trump on eelkõige ärimees.
„Euroopas pole kõik sellega harjunud ja poliitikud üldiselt pole harjunud nii poliitikat tegema,” ütles ta. „Mäletan, kuidas president Donald Trump rääkis meiega NATO tippkohtumistel, kinnistel kohtumistel ja millist karmi retoorikat ta tol ajal kasutas – ja siis lihtsalt selgus, et otsuseid on võimalik kiiremini teha.”
„Kindlasti nõuab ta liitlastelt suuremat osalust, kuna leiab, et USA ei saa kanda kogu maailma kindlustamise kulusid,” ütles ta.
Duda sõnul on Trump „Ameerika kangelase kehastus” ega reeda nende vestlustes nõrkuse märke. „Ta on selline mees, kes ei kõnni lihtsalt läbi elu – ta liigub läbi elu,” ütles Duda. „Tal on tõepoolest erakordne jõud, väga sitke ja võimsa isiksuse jõud.”
Duda kahte ametiaega alates 2015. aastast on iseloomustanud intensiivne konflikt ühelt poolt Varssavi ning teiselt poolt Berliini ja Brüsseli vahel, eriti aastatel, mil võimul olid tema liitlased rahvuslik-konservatiivsest parteist Seadus ja Õiglus (PiS).
Kõik need konfliktid ei ole vaibunud pärast seda, kui eelmise aasta lõpus naasis peaministriks pehmem ja paremtsentristlik Donald Tusk, Duda vana vaenlane.
Ränne on jäänud eriti keeruliseks takistuseks. Poola on lepitamatult vastu uutele EL-i reeglitele, mis määraksid igale riigile varjupaigataotlejate kvoodi või sunniksid neid maksma, kui keeldutakse pagulasi vastu võtmast.
Hiljuti süüdistas Tusk Saksamaad piirikontrolli kehtestamise eest kogu maismaapiiril, sealhulgas Poolaga, ning teatas, et kavatseb peatada EL-i varjupaigasüsteemi, et tema oma riik saaks piiril tagasi pöörata palju suurema hulga migrante.
Kuigi Duda ja Tusk jäävad poliitilisteks vastasteks ja neil on selles küsimuses oma erimeelsusi, toetab president suurt osa peaministri vihast ja äkilisusest.
„On väga halb, et Saksamaa oma piire sulgeb,” ütles Duda. „Eelkõige Poola vaatenurgast ja Poola õhustiku seisukohast, Euroopa integratsiooni idee toetamise seisukohalt,” ütles ta. Poolakate jaoks on Euroopa Liidu liikmelisuse põhiväärtus vabadus.
Duda on aga vastu Tuski plaanile piirata varjupaigaõigust, mis kuulutati välja sel kuul osana tema uuest ebaseadusliku rände vastu võitlemise strateegiast. „Just meie nautisime kuni 1989. aastani poliitilist varjupaika Lääne-Euroopa riikides,” ütles ta, viidates, et Tuski pakutud muudatused puudutavad ka poliitilisi teisitimõtlejaid sellistest riikidest nagu Valgevene.
„Me lihtsalt peaksime laskma Euroopa Liidu piire algusest peale väga kindlalt valvata, mitte avama neid piire kõigile, kes on kuulnud kuulujutte, et Euroopa Liidus lebab raha tänaval,” sõnas ta.
On veel üks oluline punkt, mille suhtes Duda jääb järeleandmatuks. Vaatamata kogu Poola ja Ukraina vahelisele poliitilisele tülile teemadel, mis ulatuvad teraviljaekspordist kuni Teise maailmasõja aegsete veresaunade mälestamiseni, on Poola president kindlalt veendunud, et Kiievile tuleb anda kõik, mida ta vajab, et saavutada otsene võit oma kaitsesõjas Venemaa vastu. See on Euroopa huvides sama palju kui Ukraina enda pärast.
Samal ajal kui mõned teised Ukraina poolehoidjad läänes vaatavad närviliselt Venemaa edusammudele riigi idaosas ja mõtisklevad poolavameelselt selle üle, et teha jõupingutusi konflikti külmutamiseks, mis sarnaneb praeguse olukorraga rindel, väidab Duda, et oleks katastroofiline viga anda Moskvale järele.
President tõrjub küsimuse, kas Ukraina suudab Venemaa ülekaaluka arvulise üleoleku tingimustes ikkagi reaalselt kogu oma territooriumi tagasi saada.
„Kui te olete Venemaa suhtes nii helde, siis miks mitte anda neile tükk oma maad? Miks peaks ükski suveräänne riik Venemaad rahuldama? Kas ma tohin küsida, mille alusel Venemaa midagi väärib – eriti kellegi teise territooriumi?” sõnab ta.