Norra ja Venemaa piiril on mõõdetud radioaktiivse tseesium-137 jälgi, selgus eile teisipäeval, 17. septembril.

Ametivõimude sõnul on kiirgustase „selgelt” normist kõrgem ja salapärase tõusu põhjus pole teada.

Üks hirm on, et see võib olla seotud Venemaal Novaja Zemlja saarestikus Pankovo ​​katsepolügoonil tuumajõul töötava tiibraketi Burevestnik (Tormilind) katsetusega, vahendab Daily Mail.

Vladimir Putini „Lendava Tšernobõli” nime all tuntud eksperimentaalrelv peaks suutma püsida õhus päevi või isegi nädalaid, kui see testib Lääne kaitse nõrkusi.

Radioaktiivse tõusu põhjuseid võib aga olla teisigi, edastab Barents Observer.

Norra kiirgus- ja tuumaohutusamet (DSA) kinnitas, et tasemed on normist kõrgemad, kuid on endiselt „väga madalad”.

„Tase on selgelt normist kõrgem, kuid ei kujuta endast ohtu inimestele ega keskkonnale,” ütles Bredo Møller,DSA hädaolukordadeks valmisoleku üksusest Svanhovdis.

Radioaktiivne tseesium-137 tuvastati 9.–12. septembrini.

Norral on polaarjoonel 190-kilomeetrine piir Venemaa kõrgelt militariseeritud Murmanski oblastiga.

Meedia rõhutas, et viimastel nädalatel on Burevestniku katsepolügoonil toimunud ülisalajane tegevus.

Ametlikud teated Burevestniku testimise kohta puuduvad, kuid Arktika saarestiku igapäevaselt uuendatavaid satelliidipilte uurides võib selle märke näha.

Barents Observer on suve jooksul näinud Pankovo ligidal asuvates vetes mitmeid kaubalaevu ja eriotstarbelisi laevu ning viimastel nädalatel on Rosatomi kaks suurt transpordilennukit Il-76 aeg-ajalt pargitud Rogatševo lennujaamas Novaja Zemljal.

Arvatakse, et sinist värvi lennukid viivad läbi operatsioone, mis on seotud Burevestniku katsetustega.

Siiski on Putini Arktika pealinna Murmanski ümber sildunud ka mõned tuumajõul töötavad jäämurdjad ja allveelaevade pardal asuvad mitmed merereaktorid selles piirkonnas, kus asub Venemaa põhjalaevastik.

Norra-Venemaa piiri lähedalt Viksjøfjellist ja Svanhovdist võetud õhufiltreid analüüsitakse kord nädalas.

Senine tseesiumi kogus ei kujuta endast ohtu inimestele ega keskkonnale.

Vaatleja teatas, et on ebatõenäoline, et sellised heited tulevad merel töötavast mereväe reaktorist.

Väikesed tseesium-137 lekked ilmnevad tõenäolisemalt reaktori käivitamisel või hooldamisel või kasutatud tuumkütuse käitlemisel.

Rohkem kui tosin Burevestniku katsetust on seni ebaõnnestunud.

Aastal 2019 toimunud katsetus viis alla kukkunud ülisalajast raketti päästa püüdnud seitsme inimese surmani.

Putin nimetas neid „rahvuskangelasteks”, selgitamata nende surma üksikasju.

Putin peab Burevestnikut piiramatu ulatusega „viimsepäeva” relvaks.

Kreml peab seda madalalt lendavaks „varg” tiibraketiks, mida olemasolevad Lääne õhutõrjed ei suuda tabada ja mis suudavad kanda tuumalõhkepäid kõikjale üle maailma.

Putin on nimetanud seda „radikaalselt uut tüüpi relvaks”, millel on „piiramatu laskeulatus ja piiramatu manööverdusvõime”.

Mittetulundusliku relvastuskontrolli grupi Nuclear Threat Initiative raportis öeldakse, et Venemaa viis aastatel 2017–2019 läbi 13 teadaolevat katset, mis kõik ebaõnnestusid.

Putin avalikustas relva 2018. aastal, mis on üks viiest mängu muutvast raketisüsteemist, mis tema väitel on Lääne mudelitest paremad.

Väljaanne Moscow Times teatas, et Burevestnik on saanud hüüdnime „Lendav Tšernobõli”.

„Eelmised stardikatsed lõppesid edutult,” teatas uudisteväljaanne.

Ameerika luureandmete kohaselt ei suutnud rakett kunagi lennata rohkem kui 35 km, selle pikim lend kestis vaid kaks minutit.

Aastal 2019 hukkunud seitse inimest olid kõik Sarovist, suletud tuumalinnast, kuhu välismaalastele on keelatud siseneda.

Arvatakse, et rakett startis tahkekütuse raketimootoriga.

Seejärel aktiveerub lennul väike tuumareaktor, mis potentsiaalselt võimaldab sellel lääneriike ähvardades peaaegu lõputult õhus püsida.