Soome mees vastas telefonile ja peagi oli tema arvelt läinud 30 000 eurot, politsei hoiatab petiste eest

Helsingi politseis on käimas mitu eeluurimist juhtumite kohta, kus kannatanule on politsei või panga nimel helistatud ja neilt on välja petetud suuri rahasummasid. Asja selgitatakse politseijaoskonna pressiteates.

Esimesel juhul peteti telefoni teel raha välja 80-aastaselt, jättes mulje, et tema nimele on võetud mitu laenu.

Helistaja esitles end Bank Norwegiani esindajana ja väitis, et ta edastas kõne Osuuspankkile. Siis pandi kannatanu uskuma, et tema kontot on häkitud ja tema nimele on võetud laenu erinevatest krediidiasutustest.

Helistaja oli pannud eaka mehe andma oma internetipanga koodid, kui panga esindajana esinenud isik ütles, et sulgeb laenutaotlused ja kontoülekanded.

Neil õnnestus mehe kontolt ära võtta 30 000 eurot, kuigi ta helistas vahetult pärast kõnet kaardi blokeerimisteenistusse, ütleb uurimise juht Kari Martikainen pressiteates.

Teistel juhtumistel on sarnased tunnused.

70-aastaselt naiselt võeti 3000 eurot, kui Nordea esindajana esinenud isik väitis, et keegi üritas tema raha Osuuspankkisse kanda ja ütles, et ülekanne oli seotud laenu tagatisega.

Naine pandi uskuma, et tema konto on ohustatud ja ta andis petturitele raha ülekandmiseks vajalikud andmed, näiteks oma sünnikuupäeva ja pangarekvisiidid. Samuti pandi ta oma telefonikoodiga tehinguid kinnitama.

70-aastane mees aga sai ühe õhtu jooksul mitu telefonikõnet libapolitseinikelt, kes väitsid, et tema andmetega on võetud mitu laenu. „Politseinikud” väitsid, et olid Bank Norwegianiga ühenduses ja ühendasid mehe Osuuspankkiga.

Mees andis petturitele oma kasutajanime ja parooli, kuid keset kõnet hakkas tal halb tunne. Politsei teatel lõpetas ta kõne, sulges konto ja kaardi. Petturitel oli aga õnnestunud tema kontolt ära kanda 7000 eurot ja siis üritati sama palju sularaha välja võtta.

Helistajad rääkisid hästi soome keelt ja olid muidu veenvad, kirjeldab Martikainen.

Politsei tuletab meelde, et politsei ja pangad ei küsi kunagi telefoni või e-posti teel kliendi internetipanga andmeid.

Kui kõnest, SMS-ist või e-kirjast on vähimgi kahtlus, et midagi on valesti, tuleks kõne koheselt lõpetada ja sõnumitele mitte vastata. Kui olete kontaktisikule enda kohta andmeid andnud, tuleb koheselt pangaga ühendust võtta, ütleb Martikainen.

Kommentaarid
(Külastatud 975 korda, 1 külastust täna)