Soomes laialt levinud hantaviiruse, Puumala viirusega kokkupuutumine võib pakkuda kaitset ka surmava Andes hantaviiruse eest.

Puumala viirus põhjustab nn mutipalavikku (viirust levitavad mutid), mis tekitab äkilist palavikku ja millega võib kaasneda ka neerukahjustus. Soomes registreeritakse igal aastal umbes tuhat haigestumise juhtu, vahendab Iltalehti.

Mutipalavik on väga harva nii tugev, et see tapab.

Lõuna-Ameerikast pärit Andes hantaviirus on tabanud inimesi Atlandi ookeani kruiisilaeval. Kuni 40 protsenti nakatunutest sureb Andes viiruse põhjustatud haigusesse.

See on väga hea küsimus, kas mutipalavik annab immuunsuse Andes viiruse vastu, ütleb zoonoosse viroloogia professor Olli Vapalahti.

Vastus on väga tõenäoliselt jah, kuigi reaalseid tõendeid selle kohta pole, märgib Vapalahti.

Seni pole teadaolevaid juhtumeid, kus inimene oleks esmalt nakatunud mutipalavikku ja seejärel kokku puutunud Andes viirusega. Vapalahti sõnul on loomkatsed aga näidanud, et immuunsus võib tekkida.

Puumala viiruse põhjustatud mutipalavik algab kõige sagedamini paar nädalat pärast kokkupuudet.

Mutipalaviku tüüpilisteks sümptomiteks on järsku tekkiv kõrge palavik, tugev peavalu, silmavalu ja nägemishäired, seljavalu ning mitmesugused kõhu sümptomid. Haigus võib olla raske, kuid enamikul inimestel, kes on viirusega kokku puutunud, ei teki üldse sümptomeid.

Mutipalaviku vastu ei ole spetsiifilist ravimit ega vaktsiini.

Soome Terviseraamatukogu artikli kohaselt on umbes viis protsenti Soome täiskasvanud elanikkonnast põdenud mutipalavikku. Enamikul on haigus kulgenud nii kergelt, et seda isegi märgatud.

Mutipalavikuga nakatumise oht on suurim Kesk-Pohjanmaal, Lõuna-Savos ja Kainuus.

Hantaviiruseid uurinud Heikki Henttonen kirjeldas Soomet Puumala viiruse osas supervõimuna, mis tähendab, et riigis on seda viirust suhteliselt palju rohkem kui mujal.

Kuni pooled EL-i hantaviiruse juhtumitest leitakse Soomes ja enamiku neist põhjustab Puumala viirus. Puumala viirus ei levi inimeselt inimesele.

Andes hantaviirust seevastu esineb eriti Argentinas ja Tšiilis. Andes viiruse juhtumite puhul on suremus olnud lausa 40 protsenti. Asjaolu, et Andes viirus võib teatud tingimustel inimeselt inimesele kanduda, on tekitanud erilist muret.

Andes viirusnakkuse esmased sümptomid on alguses sageli ebamäärased. Sümptomid võivad ilmneda alles mitu nädalat pärast nakatumist.

Iiveldus, kõhulahtisus, kerged hingamisteede sümptomid, ütleb Vapalahti.

Kui Andes viiruse põhjustatud haigus progresseerub hingamisteede sümptomiteks, täituvad kopsud väga kiiresti vedelikuga. Haigus võib seejärel väga kiiresti, ühe või kahe päeva jooksul surma põhjustada.

Vaktsiinid on alles planeerimisel.

Andes viirus võib inimeselt inimesele edasi kanduda, kuid ainult väga lähedase ja suhteliselt pikaajalise kontakti kaudu. Pikal kruiisil võivad selleks olla eriti soodsad tingimused.

CNN-ile antud intervjuus väidab Cambridge’i ülikooli dotsent Charlotte Hammer, et Andes viiruse edasikandumise võime on täiesti erinev koroonaviiruse omast, mis hakkas pandeemia jätkudes inimeselt inimesele üha kergemini ja kiiremini levima.

Professor Vapalahti ütles Iltalehtile, et seni pole Andes viirus muteerunud nii, et see inimesi kergemini nakataks.

Viiruse geneetiline kood on avaldatud ja suuri muutusi pole. See on täpselt sama, mis Andes viirustel, mis on inimesi varem nakatanud, märkis ta.

Inimese nakatamiseks vajab viirus mõistlikult pikka ja lähedast kontakti. Olete olnud samadel õhtusöökidel või taksos, ütleb Vapalahti.

Kruiisilaeval olnud Andes viiruse juhtumeid on laialdaselt kajastatud üle maailma.

Viiruse leviku tõkestamiseks rakendatud meetmed ja viiruse iseloomulikud omadused on sellised, et Vapalahti sõnul on viiruse ulatuslik levik ebatõenäoline.

Rahvusvaheline koostöö leviku tõkestamiseks algas kohe.

Kaasatud on tohutud ressursid. See haigus ei jää nüüd märkamata. Kõik, kes on kokku puutunud, on teada, ütleb Vapalahti.

Vapalahti lisab, et maailmas on praegu ka teisi patogeene, mis põhjustavad tõsiseid haigusi, kuid neile ei pöörata praegu sama palju tähelepanu kui Andes viirusele.

On olemas kummalisi haigusi, millel pole isegi nime, kuid mitte kõik neist ei põhjusta pandeemiat, ütleb ta.

Vapalahti tuletab meelde, et Andes hantaviirus on tuntud juba 1995. aastast. Seega oleks sel juba olnud võimalus levida.

Vapalahti sõnul on koroonaviirus ja Andes hantaviirus väga erinevad viirused.

Inimene ja kaelkirjak või inimene ja kasepuu on teineteisele lähemal kui koroona ja Andes, võrdleb ta.

Pandeemiahirm on inimestes nii suur, et isegi Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus on juba öelnud, et Andes viirus ei ole järjekordne Covid-19.