Osa Moldovast tahab liituda Venemaaga – see võib vallandada põrgu

Mõttekoda Sõjauuringute instituut (ISW) teatas eelmisel nädalal, et ametlikult Moldova koosseisu kuuluv separatistlik Transnistria piirkond võib nõuda liitumist Vene Föderatsiooniga.

ISW andmetel on Transnistrias tõenäoliselt kavas korraldada kolmapäeval, 28. veebruaril referendum Venemaaga ühinemise üle.

Piirkond on end kuulutanud Moldovast iseseisvaks, kuid ükski riik pole selle iseseisvust tunnustanud. Transnistria on umbes 200 kilomeetrit pikk ja 20 kilomeetrit lai, vahendab Ilta-Sanomat.

Alla poole miljoni elanikuga Transnistria on oma asukoha tõttu Venemaale strateegiliselt väga oluline.

Transnistriast läänes on ülejäänud Moldova ja idas Ukraina. Piirkonna lõunaosa on Mustale merele väga lähedal, Ukrainas asuvast miljonilinnast Odessast vaid mõnikümmend kilomeetrit.

ISW andmetel võib Venemaa president Vladimir Putin kõige ohtlikumal juhul teatada Transnistria liitmisest Venemaaga neljapäeval, 29. veebruaril, kui peab oma traditsioonilise kõne föderaalassambleel.

ISW hinnangul on see ebatõenäoline. Siiski arvatakse, et Putin suhtub positiivselt Transnistria valmisolekusse Venemaaga ühineda.

Soome Välispoliitika instituudi vanemteadur Ryhor Nižnikau ei usu, et Transnistria vähemalt selles olukorras ühineks Venemaaga.

Pigem võiks öelda, et Venemaal pole praegu vajadust Transnistriat enda osaks teha.

Nižnikau sõnul on Venemaa eesmärk Moldovat veelgi destabiliseerida. Pikemas perspektiivis on olukord siiski murettekitav, märgib ta.

Kui Venemaa võidab Ukraina sõja ja võtab enda alla näiteks riigi lõunaosa, siis oleks olukord tõesti teine, sest neil oleks ühine piir Transnistriaga, lisab ta.

Teadur kirjeldab Transnistriat kui Trooja hobust olukorras, kus Venemaal on temaga ühine piir. Siis suudab Venemaa kiiresti Moldovat ähvardada ja kaose tekitada.

Valgevenest pärit Nižnikau nendib, et kõik muu on hetkel vaid poliitiline mäng.

Raske on olukord ka Moldova valitsusele, sest ta tahaks oma territooriumi enda kätte saada. Chişinău (Moldova pealinn), st riigi valitsuse peamine eesmärk on allutada Tiraspol (Transnistria pealinn).

Praeguses olukorras peab Nižnikau Transdnistria püüdeid ühineda Venemaaga enamasti sümboolseks.

Sealt tahetakse saata Kremlile sõnum, et nad on Venemaale lojaalsed.

Moldovas toimuvad sel aastal presidendivalimised ja järgmisel aastal parlamendivalimised, mis teaduri sõnul ennustab võimalikku poliitilist kriisi.

Eelseisvad valimised pakuvad Venemaale rohkem huvi, sest nad tahavad ametisse rohkem venemeelseid esindajaid.

Selle kaudu võib Venemaa tekitada riigis rohkem ebastabiilsust ja muuta üldist suhtumise õhkkonda, sõnab ta.

Seetõttu ei nõustu Venemaa Nižnikau sõnul Transnistria liitumisega praegu isegi teoreetiliselt. Tulevikus võib olukord olla erinev.

Nüüd on kõik provokatsiooni ja segaduse tekitamise pärast, aga kui Ukraina tõesti kaotab ja peab territooriume loovutama, võib kogu põrgu lahti murda.

Venemaa on Moldovast huvitatud ka seetõttu, et see pole NATO riik

Ametlikud suhted NATO ja Moldova vahel said alguse 1992. aastal, kui Moldova ühines NATO koostöönõukoguga.

Moldova põhiseadus aga sätestab riigi neutraalsuse ja vähemalt hetkel pole riigil olnud ametlikku plaani NATO liikmeks saamise taotlust esitada.

Kommentaarid
(Külastatud 1,762 korda, 1 külastust täna)